Valitsus toetas valimisaastate vähendamise eelnõu

Valimised. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Valitsus otsustas toetada Reformierakonna, IRLi ja Erakonna Eestimaa Rohelised algatatud eelnõu, mille eesmärgiks on valimisaastate arvu vähendamine, vähendamata sealjuures valimiste arvu.

Eelnõu järgi valitakse alates 2027. aastast riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogud korraliselt alati samal aastal, neist esimene märtsis ja teised oktoobris, ning alates 2029. aastast Euroopa Parlamendi liikmed ja vabariigi president korraliselt samuti alati ühel aastal.

Eesmärgi saavutamiseks tuleb eelnõu järgi kohaliku omavalitsuse volikogu ja presidendi volituste kestust ajutiselt lühendada.

Regulatsioon näeb ette, et kohaliku omavalitsuse volikogu valitakse 2017. aasta ja 2020. aasta korralistel valimistel erandina kolmeks aastaks ja president valitakse 2021. aasta ja 2025. aasta korralistel valimistel erandina neljaks aastaks.

Reformierakonna volikogu esimees Rain Rosimannus on varem öelnud, et valimisreformi tingimustes jõuti partneritega kokkuleppele tingimusel, et see nihutatakse piisavalt kauge ajalise horisondi taha, kuhu tänased olupoliitilised rehkendused ei ulatu.

«Tegu on eeskujuliku reformiga, ses mõttes, et kõik osapooled teavad muutuse tulekust mitmeid aastaid ette,» ütles Reformierakonna volikogu esimees.

Samuti toetas valitsus presidendi valimise seaduse muutmise eelnõu.

Eelnõu  muudab vabariigi presidendi valimisel valimiskogus kohaliku omavalitsuse volikogu esindaja valimist.

Selleks näeb eelnõu ette, et kohaliku omavalitsuse volikogu esindaja või suuremates omavalitsusüksustes esindajate valimine toimub volikogus ühes hääletusvoorus ja igal volikogu liikmel on üks hääl.

Valituks osutub enim hääli saanud kandidaat või suuremates omavalitsusüksustes enim hääli saanud kandidaadid. Võrdse häältearvu korral heidetakse  liisku.

Eelnõu koostajate hinnangul tagab see suuremates omavalitsusüksustes, kus valitakse valimiskogusse mitu esindajat, opositsiooni proportsionaalse esindatuse.