Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Kas uus seadus toob vaikuse majja?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pole harvad juhud, kui inimese lärmakas parim sõber häirib naabrite rahu.
Pole harvad juhud, kui inimese lärmakas parim sõber häirib naabrite rahu. Foto: Corbis/Scanpix

Riigikogu liige Tõnis Kõiv usub, et uus seadus annab suurema võimaluse ohjeldada pidevalt haukuva koera omanikku, justiitsministeeriumi hinnangul tuleb aga haukumisega leppida.

Jõustuv korrakaitseseadus lähtub põhimõttest, et iga inimene on vaba realiseerima oma õigusi talle sobival moel kuni piirini, et ta ei takista teisel isikul omi õigusi realiseerimast,» rääkis Tõnis Kõiv. Ta tõi näite, et kortermaja ees tänaval autost valjusti muusikat kuulav rullnokk kasutab oma vabadust moel, et sama maja esimesel korrusel elava inimese vabadus mitte kuulata muusikat on rikutud. «Eeldusel, et ta on kodus ja et väljast kostev tümakas teda häirib,» täpsustas ta.

Uue seadusega aga tuleb saadiku kinnitusel Eesti õigusruumi häirimise lubamatuse mõiste, kus iga inimene on kohustatud järgima avalikku korda ehk siis alates häirimisest teadasaamisest on kohustatud lõpetama avaliku korra rikkumise. «Ülaltoodud näites korterielanik läheb ja ütleb rullnokale, et muusika häirib teda, ja siis on rullnokk kohustatud avaliku korra rikkumise lõpetama. Ei saa juttugi olla mingist vabandusest, et kuna ei ole öörahu, siis võib valjusti muusikat kuulata. Ei või,» on Kõiv veendunud.

Tagasi üles