Need ilusad paberkorvid on Anžela juhendajate, Tapa Kodu töötajate väljamõeldud nutikas käsitööidee: ajalepaberist tuleb keerutada nn korvivitsad, need kokku punuda ning üle värvida või lakkida. Anžela korvid sobivad kas või igasse koju või kontorisse, aga need pole masstoodang ja neid müüakse erihooldekodusid pidava AS Hoolekandeteenuste sihtasutuse Hea Hoog kaudu vahel laatadel või mõnes vaimupuudega inimeste eripoes.
Anželaga sarnaseid vaimupuudega või vaimuhaige diagnooosiga inimesi on üle 4000 ehk umbes viis protsenti kõigist töövõimetuspensionäridest. Neist pooled elavad erihooldekodudes.
«Kas ma tulin hästi toime? Jätsin hea mulje?» küsib veidi lihtsameelne, aga tubli Rašit pärast intervjuud ajalehele. Tapa Põllu kodu elanik Rašit on vaimunõrkuse tõttu töövõimetuspensionär, võtnud tugiisiku abil end töötukassas arvele ja käib tööharjutusel. Ta unistab kojamehe-, sigala- või laudatööst.
«Oleks väga ilus, kui kõik meie maja 25 elanikku saaksid tööl käia, aga neile on vaja kohandatud töökohta – enamik ei saa kaheksast viieni töölkäimisega hakkama,» räägib Tapa Põllu kodu toetatud töö tegevusjuhendaja Heili Tammemägi.
Tapa Põllu kodus elavad vaimuhaiguste diagnoosiga mehed-naised. Vaid ühel neist, Augustil on püsiva lepinguga töö – ta on kojamees.
Ka Marko käib tööl – erinevatel ehitustel lihttööd tegemas, aga mitte püsilepinguga. Tema tööandja Marko Karu on ühe Põllu kodu töötaja tuttav – tööandjad, kes soostuvad nõrga vaimuga inimesi tööle võtma, on enamasti siinsete töötajate isiklikud tuttavad või sugulased.