Miks me armastame kiilanevat diabeetikut Wallanderi?

Kurt Wallander Foto: Erakogu

Lühiromaaniga «Käsi» sai otsa Kurt Wallanderi teekond. Mitte küll maine, vaid nüüd on kõik Wallanderi raamatud tõlgitud ka eesti keelde ning legendaarse Ystadi politseiinspektori kirjanduslik eksistents lõppenud. Aga armastus kiilaneva diabeetiku vastu jääb ning kandub kahtlemata edasi ka järgnevatele põlvkondadele.

Põhjamaade krimiromaan kui nähtus sai kirjandusteadlaste kinnitusel ametlikult alguse Peter Høegi raamatust «Preili Smilla lumetaju», kuid just Mankell koos Wallanderiga panid aluse Nordic Crime’i või Nordic Noiri maailmavallutusele. Hollandis ja Brasiilias olevat Wallander soositum kui Harry Potter. Saksamaa turismibürood korraldavad menukaid reise Skånesse, Ystadi, kus fännid põikavad kohalikku politseimajja, hulguvad mööda pikki koridore ning üritavad tabada komissar Kurt-Ingvar Waldi, kelle nimi on peaaegu Kurt Wallanderi homonüüm.

Vaid üks piirkond on Wallanderil hõivamata – USA. Sealsete jaoks pole lugudes piisavalt action’it, tulistamist ega laipu. Liiga palju tuleb viibida Wallanderi peas mõtteid lugedes, selle asemel et «nautida» tagaajamis- või kaklusstseeni. Nojah.