Protsendiseaduse üks hädasid olevat selles, et keegi ei tea selle abiga ostetud kunstiteoseid. Loodetavasti ma ei eksi, kui ütlen, et Tallinna pole ühtegi tellitud. Mistõttu ka ükski ajalehetoimetaja või kunstkriitik pole neid näinud. Ma ka pole näinud ühtegi peale ühe. Punaste juhtmete, terasest konksude ja alumiiniumist kohrutatud lindudega tööd, mis «Lennula» nime all Läänemaa ühisgümnaasiumi hoonet ehib.
Tellijale
Andrus Karnau: kunst astus elutuppa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi mu kunstimaitse on jäänud kuhugi Konrad Mägi ja Ants Laikmaa juurde, meeldib «Lennula» mulle väga. Hoolimata rangest koolihoonest, kuhu see stiililt ei sobitu. Või vihjetest, et tegu olevat justkui Aasia kaubamajade kujunduse plagiaadiga.