Hanneli Rudi: mõistus hirmu asemel

Hanneli Rudi Foto: Peeter Langovits / Postimees

Pärast iga traagilist juhtumit tulevad avalikkuse ette arvajad, kes täpselt teavad, kuidas asjad tegelikult olema peavad. Kuna teema on inimeste meelel ja keelel, pääsevad nende mõtted ka kergemini meediasse.

Eelmise nädala traagiline õnnetus Raasikul on selle kohta hea näide. Üksteise järel ilmusid artiklid, kus pakuti tõemeeli lahendusi, kuidas raudteel turvalisust parandada. Tõkkepuu ja lamava politseiniku soovitamine ei vääri teiste lennukate ideede kõrval tegelikult isegi mitte mainimist. Ka usk videovalve imejõusse pole kuhugi kadunud.

Kuskilt veebiavarusest jäi silma soovitus tõsta raudtee postidele, et see maanteega ei ristuks. Pole ülesõitu, pole probleemi. No kui selleks Eesti riigil raha ei jätku, siis võiks ju käiku lasta ühe teise mõtleja suurepärase idee – asustatud paikades eraldada raudtee muust maailmast vähemalt kõrge aiaga, sest oh õudust, lapsed mängivad raudtee kõrval palli ja vanamemmed lähevad üle tee.

Seda ettepanekut lugedes meenus mõne aja tagune pahameeletorm, kui selgus, et Rail Balticu tulemine tähendab, et kahele poole raudteed tulevad kõrged turvaaiad. Ja see ei sobinud Eesti rahvale mitte üks põrm. Ausalt öeldes ei usu ma, et nõmmekad lepiksid kogu raudtee tarastamisega, mis kodukandi sisuliselt kaheks jagaks. Ja miks nad peaksid? Jaamade lähistele ja muidu probleemsetesse kohtadesse on Eesti Raudtee võrkaiad juba paigaldanud. Muide, kuna neid aedu kiputi usinalt lõhkuma, veeti sinna alla äärde võimas okastraat, mis rahva taas välja vihastas, sest enam pole koonduslaagri aeg.