Riigikogu lubas tääknoad piiranguteta tsiviilkäibesse

Taludes kasutatakse tääknuga seatapmisel, mõnikord võetakse see ka jahile kaasa. Foto: Toomas Huik

Riigikogu võttis häältega 82 poolthääle ja ühegi vastu või erapooletu hääleta vastu relvaseaduse muudatuse, mis lubab keelatud külmrelvade nimekirja kantud tääknoad piiranguteta tsiviilkäibesse.

Relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu algatas riigikaitsekomisjon tiigikogu liikmete Igor Gräzini, Mart Nuti, Toivo Tootseni ja Raivo Järvi ettepanekul.

Seaduse eelnõu eesmärgiks oli lubada enne 1946. aastat toodetud tääknoad külmrelvadena piiranguteta tsiviilkäibesse. Tääknoad on tsiviilkäibes lubatud nii Euroopa Liidu riikides, kui enamikes maailma riikides.

Eelnõu teise lugemise eel toetas riigikaitsekomisjon ettepanekut lubada piiramata tsiviilkäibesse ka hiljem toodetud noad, kuna tääknuga jääb oma olemuselt tääknoaks ka pärast lukustuse eemaldamist, mil see loetakse tavaliseks noaks, ning seetõttu ei ole ka teiste tääknugade tsiviilkäibes keelustamine otstarbekas.

Tääknoa omamine on Eestis eelnõu seletuskirja järgi üpris levinud. Kahe maailmasõja tulemusena on Eestisse jäänud hulgaliselt tääknuge.

Saab väita, et Eestis enim levinud ja hinnatav Saksa vintpüssi Mauser K98 või K98/k soonega tääknuga (toodeti kuni aastani 1945) oli ja ilmselt ka on jätkuvalt kasutuses mitmetes talumajapidamises nii loomade tapuks kui ka tööriistana. Ehituslikult on see tääknuga võrreldav pika seatapupussiga.

Tääknoal on  lõikeserv ja seetõttu pole ta monofunktsionaalne nagu torketääk, mida saab kasutada ainult inimese torkamiseks. Seetõttu on põhimõtteliselt väär võrdsustada tääknuga ja torketääki, millest viimane on juba algselt tsiviilkäibes keelatud külmrelvaks tunnistatud.

Samuti on eelnimetatud tääknoad ja vanemad tääknoad levinud kollektsioneerimise objektiks.