Eestimaa Looduse Fond (ELF) alustas teavituskampaaniat, mis toob välja neli Läänemere peamist probleemi - vetikaoht, naftareostus, kalavarude vähenemine ja puudulik ruumiline planeerimine.
Eestimaa Looduse Fond avalikustas mereprogrammi
ELFi eutrofeerumiseksperdi Kristjan Piirimäe sõnul võivad Läänemere probleemid tunduda ülikeeruka sasipuntrana. Tegelikkus on tema sõnul lihtsam - Läänemeri on maailma üks etrofeerunumaid meresid.
Etrofeerumine on vetikate vohamine veekogus, mille põhjustavad lämmastik- ja fosforiühendite sattumine veekokku. «Sellega kaasnevad sinivetikate õitsengud, surnud põhjatsoonid, kallaste kinnikasvamine ja muud ebameeldivused,» sõnas Piirimäe.
«Me oleme selle mere ära solkinud ja see on ropp. Siiski on mitmeid asju, mida saaks olukorra muutmiseks teha,» teatas ta.
ELF tahab koondada vabatahtlikke merekaitseliseks tegevuseks ja teavitustööks. Eesmärgiks on kodanike harimine, keskkonnapoliitika jälgimine, tarbimissoovituste jagamine, kodanikealgatuste ning avalike arutelude toetamine.
ELFi teatel näitavad sündmused maailmas, et on hädavajalik, et keskkonnakaitsjate hääl oleks kuulda - ja ka kuulda võetud.
ELF avaldas viis puudujääki riigi keskkonna-alases tegevuses. Fondi meelest ignoreerib riik eksperte ning eelistab rämpsmajandust. Ametkondades on puudu kompetentsist, nende töö pole koordineeritud ega prioriteedid paigas.
ELFi naftaprojekti juht Agni Kaldma tõi näiteks õlifondi. «Õlifondi loomisel oli valitsus ühel nõul peale 2006. aastal Loode-Eesti rannikut tabanud naftareostust, kuid koostatud eelnõude versioonid ei leidnud konsensust ning fond on loomata tänini. Läänemeres on ohtlikult tihe laevaliiklus, samuti esineb sageli tahtlikku reostamist, mille käigus laevad tühjendavad oma pilsivee paagid koos naftajääkidega otse merre.»
ELFi meelest pole alates 2006. aasta õlireostusest Eesti võimekus taoliste katastroofidega toime tulla paranenud. Meretranspordi kasvuga seotud riskide vähendamine võib Fondi sõnul olla Läänemere kaitsel olla üks lihtsamini lahendatavaid probleeme.
ELFi juhatuse esimees Jüri-Ott Salmi sõnul on mereteemadega vaja tegelda kompaktselt ja teiste valdkondadega integreeritult.
«Eesti merekasutuse probleem on planeerimatus. Sageli alustatakse merekasutust nii, et ei tea ei arendaja ega riik, millised on projekti alal olevad looduskaitselised väärtused, millised on riigikaitse seisukohast olulised ja arendusele suletud alad või millised kohalikule kogukonnale olulised muude väärtuste poolest,» teatas ta.
Fondi seisukohalt tuleks merendust korraldada riiklikult, ministeeriumitest kõrgemal tasemel. Läänemerega on seotud energia, transport, põllumajandus, regionaalpoliitika ja turism ning merendusvaldkond on killustunud erinevate ministeeriumite vahel (majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, keskkonnaministeerium, siseministeerium, põllumajandusministeerium ja sotsiaalministeerium).
Kampaanialeht asub aadressil www.elfond.ee/meri. Seda toetavad veebibännerid ja T-särgid.