/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2014/03/30/2927356t1hf820.jpg)
Päästjad on tänavu kustutanud üle 1600 maastikutulekahju, kõige rohkem on kulupõlenguid olnud Ida-Virumaal ja Tallinnas.
Päästjad on tänavu kustutanud üle 1600 kulupõlengu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästeameti pressiesindaja ütles BNSile, et varakult sulanud lume ja kuiva ilma tõttu on tänavu kevadel olnud väga palju maastikutpõlenguid. Nii oli esmaspäevase seisuga maastikutulekahjusid registreeritud 1556 ning praeguseks on nende arv tõusnud üle 1600 piiri. Eelmise aasta 21. aprilli seisuga olid päästjad kustutanud 137 maastikutulekahju. Pressiesindaja täpsustas, et mullu oli talv pikem ning lume sulamine kestis kauem.
Kõige rohkem kulupõlenguid on olnud sellel aastal Ida-Virumaal ja Tallinnas.
Kulu võib põlema minna valesse kohta, vale suurusega või suure tuulega tehtud lõkkest. Samuti võib kulu süttida ka kuluheinale visatud suitsukonist või puruks löödud pudelist. Põlenguid võivad põhjustada ka hooletult tehtud tuletööd ning samuti on ohtlik näiteks ATVga kuival kuluheinal sõitmine.
Pressiesindaja sõnul märkavad päästjad tihti kulupõlengutelt ära jooksmas poisikesi. «Tallinnas on olnud aegu, mil kulu hakkab üle linna põlema just peale koolitundide lõppu,» sõnas ta.
Ka sel nädalavahetusel pidid päästjad üle Eesti kustutama arvukalt kulupõlenguid.
Kulu põletamine on Eestis aastaringselt seadusega keelatud ja rahatrahviga karistatav.