/nginx/o/2014/02/11/2812858t1h7917.jpg)
Eesti parimate söögikohtade edetabelit koostava programmi Eesti Maitsed eestvedaja Aivar Hanson ütles nimistu kommentaariks, et igal aastal vahetub tabelis 25-33 protsenti söögikohtadest.
Söögikohad kolivad linnakeskustest välja, värskele toorainele ja klientidele lähemale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pigem on tabelisse kergem pääseda, kui sellesse püsima jääda. Vaid seitse restorani on olnud tabelis kõik need seitse aastat, millal tabelit on koostatud,» rääkis Hanson.
Lisaks heale söögile ja joogile, hubasele interjöörile ning ladusale teenindusele on viimastel aastatel lisandunud veel üks oluline nõue, ilma mida täitmata ei saa tema sõnul olla edukas. «See on aktuaalsus. Söögikoht peab pälvima tähelepanu, muidu on ta sulgemisele määratud,» nentis Hanson. «Oskus toimetada sotsiaalmeedias on vist juba niisama tähtis, kui oskus valmistada süüa ning oskus valida söögi juurde sobivad joogid.»
Hea restorani toit on Hansoni sõnul nii värske, kui võimalik. «Jätkub söögikohtade kolimine linnakeskusest välja, värskele toorainele lähemale, aga ka klientide kodudele lähemale. Pigem inimene ei lähe enam restorani, vaid restoran tuleb inimese juurde,» rääkis Hanson. «Restorani söök peab loomulikult olema maitsev ja täitma kõhtu, kuid lisaks sellele peab pakkuma ka elamuse. Mida kallim on söögikoht, seda suurem on ootus elamuse suhtes,» nentis Hanson.