/nginx/o/2014/04/22/2977608t1hd77f.jpg)
Venemaa presidendi Vladimir Putini allakirjutatud seadus, mille järgi antakse endise Nõukogude Liidu territooriumil elavatele vene keelt kõnelevatele inimestele ja nende lastele Vene Föderatsiooni kodakondsus kätte lihtsustatult, ei peaks Eesti riigikogu liikmete arvates siin massilist kodakondsuse muutmist tooma.
Uue seaduse järgi peab Vene kodakondsuse taotleja vaid erikomisjonile vene keele oskust tõestama. Kui taotleja keeleoskus on igapäevases elus hakkama saamiseks piisav, siis saab ta kodakondsuse kätte kolme kuu jooksul.
Ida-Virumaa Integratsioonikeskuse juhatuse liige Aleksandr Dusman ütles Postimehele, et see võib Eestis elavatele halli passi omanikele, kes on aastaid oodanud kodakondsuspoliitika lõdvenemist Eestis, olla tõukeks Venemaa kodanikeks hakata.
Samas rõhutas Keskerakonna fraktsiooni kuuluv riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin, et kuna halli passi omamine on Eesti elanikele isegi mugavam kui kodakondsuse omamine, sest sellega saab vabalt nii Venemaal ja Euroopas reisida, siis uus Putini allakirjutatud seadus Eesti elanikke ei kõiguta. «Need seadusemuudatused ei muuda Eestis midagi.»
Isamaa ja Res Publica fraktsiooni kuuluv riigikogu liige ja väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles aga, et Eestil ei ole põhjust Kremli sammule kuidagi reageerida.
«See on kooskõlas Putini impeeriumimeelsete sammudega, mida ta oma kõnes ka väljendas pärast Krimmi okupeerimist ja annekteerimist.» Seetõttu ei ole Putini «passistamise poliitikas» Mihkelsoni sõnul midagi üllatavat.
Üheks seaduse muudetuse põhjuseks peetakse Venemaa soovi lihtsustada kodakondsuse saamist Ida-Ukraina elanike jaoks.
Sotsiaaldemokraatide liige riigikogus Jaak Allik ütles, et kuigi Kremli seadusemuudatus Eesti elanikke ei mõjuta, oleks kodakondsuspoliitikat, mida ta nimetab «häbiplekiks», vaja muuta meie endi ja kodanikuühiskonna jaoks.
Nii ei arva aga Rein Aidma, Riigikogu liige Reformierakonna fraktsioonist. Ta ütles, et kodakondsuse seadust ei tohiks muuta juba sellepärast, et «me ei saa olla mingis tõmblevas olekus.»
Ta lisas, et jõuga ei saa Eesti valitsus niikuinii kedagi kinni hoida ka keele- või kodakondsupoliitika järeleandmistega.
Samas nentis Aidma, et Eesti ei tohiks anda võimalust Venemaa kodakondsete massiliseks juurdetekitamiseks.
Venemaa kodakondsuse saamine võiks tema sõnul huvi pakkuda vanemaealistele, kes Nõukogude liitu heroiseerivad või noortele, kelle kodune kasvatus on olnud Moskva, mitte Eesti Vabariigi suunaline. «Peame olema ettevaatlikud ja tähelepanelikult olukorda jälgima.»
Uus Vene Föderatsiooni kodakondsuse seadus jõustub järgmisel aastal.
/nginx/o/2015/08/05/4349363t1hef3c.jpg)