Toetusraha noori õpetajaid maakooli ei meelita

Hoolimata kopsakast toetusest võib mõnes maakoolis õpilane üksi tahvli ette jääda, sest õpetajaid lihtsalt pole. Foto: Corbis/Scanpix

Poolte Järvamaa koolidirektorite küsitlusest selgus, et hoolimata riigi makstavast toetusest enamikule vabadele kohtadele pole tulnud mitte noored, vaid juba kogenud õpetajad.

Sügisest hakkab haridus- ja teadusministeerium väljaspool Tartut ja Tallinna tööle asuvatele noortele õpetajatele maksma lähtetoetust, kuid 200 000 krooni suurune toetus ei meelita noori õpetajaid maale, kirjutab Järva Teataja.

Järvamaa Retla kooli direktor Jaanus Roosilehe meelest tekitab noortes ebakindlust ministri vastukäiv jutt palgatõusu kohta ja närviline töökeskkond - kes ikka tahaks tulla rasketesse oludesse.

«Seda, et õpetajatöö on hea, sest puhkus on pikk, palk suur ja päevad lühikesed, saab rääkida ainult see, kes pole õpetajatööd teinud,» lausus ta.

Koeru keskkooli pole praegu tulemas ühtki uut õpetajat, aga ära kuluks neid kogunisti kaks: tühjaks ähvardab jääda keemia- ja bioloogiaõpetaja tool.

Direktor Tiit Kalda ütles, et kevadel rääkis ta ühe noorega, kellest oli loota õpetajaks tulekut. «Kuid bioloogia- ja keemiaõpetajaid on igale poole nii palju vaja, et ta leidis parema võimaluse Tallinna lähistel,» selgitas ta.

Kalda meelest on lähtetoetus abiks, aga näitab mõju alles aastate pärast, sest praegu pole lihtsalt noori õpetajaid, kellele seda anda.

Ambla põhikooli direktori Madli Põdra ütlust mööda pole kooli noori õpetajaid tulemas. Uue töölepingu sõlmib ta koolis varem leiba teeninud eesti keele õpetajaga.

Seda, et lähtetoetus noori maale toob, Põder väita ei julgenud. Küll panevat see neid pisutki kõhklema linna jäämises. «Kui äsja ülikooli lõpetanul on valida ja maakohas pakutakse talle ka väikese üüriga normaalset korterit, siis eks ta ikka kaalub küll,» lausus ta.

Linnakoolides pole õpetajapuudust

Õpetajate puuduse käes ei vaevle Paide gümnaasium. Direktor Vello Talviste ütles, et kooli õpetajaskond on alati püsiv olnud. Ka tänavu asub tööle kõigest üks uus õpetaja, kes hakkab andma kehalist kasvatust.

Paide ühisgümnaasiumi direktor Kersti Laastau ütlust mööda otsib kool juba mitmendat aastat eesti keele ja kirjanduse õpetajat, aga tulemusteta.

Tema meelest võib lähtetoetusel küll olla väike mõju väiksemate linnade koolidele, kuid värskelt ülikooli lõpetanud eesti filoloogid valivad tihtipeale õpetajaameti asemel muu tasuvama eriala.

Nii tuleb ühisgümnaasiumis ka sel õppeaastal eesti keele ja kirjanduse õpetaja koormus jagada keele- ja algklassiõpetajate vahel.