Päevatoimetaja:
Andres Einmann
+372 666 2072
Saada vihje

Pere tapmise eest eluaegset vangistust kandev mees ei saanud armu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Andres Einmann
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

President Toomas Hendrik Ilves jättis eelmise nädalal allkirjastatud otsusega rahuldamata 15 süüdimõistetu armuandmispalved, teiste seas ei saanud armu naise ja lapse tapmise eest eluaegset vanglakaristust kandev Rainar Roos.

Kohus mõistis Rainar Roosi süüdi 1999. aasta suvel Harjumaal Aegviidus toimepandud noore naise ja väikelapse tapmises ja mõistis ta eluks ajaks vangi. Süüdistuse järgi tappis 1972. aastal sündinud Roos 4. juunil 1999 Aegviidus oma 23-aastase abikaasa ja 2,5-aastase poja.

President jättis armu andmata ka 1973. aastal sündinud Oleg Bortnikule, kes kannab ohvri julma surnukspussitamise eest 11-aastast vanglakaristust. Süüdistuse järgi tungis Bortnik 14. oktoobril 2004 Tallinnas Punasel tänaval mehele kallale ja pussitas teda vähemalt 20 korda. Lõpuks lõikas mees oma ohvri kõri läbi.

Ilves ei andnud armu ka 1985. aastal sündinud Deniss Rogatenile, kes kannab tapmise ja marihuaana omamise eest 11,5-aastast vanglakaristust. Süüdistuse järgi tungis Rogaten koos kaaslasega 2010. aasta 27. detsembri  öösel Tallinnas Betooni tänaval kallale 27-aastasele mehele ja lõi teda kurikataolise esemega. Ohver suri kiirabiautos teel haiglasse.

President Ilvese 15. aprillil allkirjastatud otsuse järgi ei saanud armu ka kuriteos süüdi mõistetud Liliana Barinova (sündinud 1976. aastal), Aleksandr Glazkov (sündinud 1982), Andrei Grišin (sündinud 1978), Raido Jänes (sündinud 1991), Juri Martõnenko (sündinud 1982), Aleksander Miritski (sündinud 1990), Eduard Mägi (sündinud 1972), Sillar Otsman (sündinud 1986), Leonid Sergejev (sündinud 1975), Vladimir Sviridov (sündinud 1988), Kalle Suursaar (sündinud 1970) ja Sandra Vahtramäe (sündinud 1996).

Tagasi üles