/nginx/o/2014/03/14/2892652t1h450f.jpg)
Riigikogu liige, endine kaitseminister Urmas Reinsalu (IRL) leiab, et kuigi rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse asedirektor Martin Hurda analüüsis väljatoodud kiirreageerimisvõime suurendamine on väga tähtis, on sellest veelgi olulisem luuretöö arendamine.
Riigikaitse arengukava aastateks 2013-2022 näeb ette, et kaitseväe kiirreageerimisstruktuuri hakkab eelmises arengukavas ettenähtud 18 000 asemel kuuluma üle 21 000 inimese, nende seas tänase 3100 asemel ka 3600 tegevväelast. Reinsalu sõnul on praegu küsimus selles, kas seatud ajakoridor on piisav.
«Mina arvan, et see pole piisav. Me peame riigikaitse arengukava rakendamist tooma ettepoole,» ütles Reinsalu Postimehele. Ta selgitas, et tema arvates oleks piisav, kui näiteks kolme aasta perspektiivis oleks üks mehaniseeritud brigaad, lisaks peaks olema täielik varustus, relvastus ja laskemoon teisele brigaadile. «See on pikaajalistest investeeringutest kõige olulisem.»
Reinsalu oli päri, et kui Venemaa peaks ründama, teeb ta seda kiirelt ja väga väikese ettehoiatusajaga. Seetõttu peaks endise kaitseministri arvates Eesti riigikaitses praegu keskenduma sellele, kuidas pikendada eelhoiatusaega. Seda saab Reinsalu sõnul teha läbi luuretöö arendamise, mis aitab ründekatsest võimalikult vara teada.
«Kõige tähtsam on see, et saaksime teada võimalikult vara ja teiseks, kui saame teada, peab olema reaalne korralik kiirreageerimisvägi. Lootus, et saame kutseliste sõjaväelastega seda võimekust täita, ei ole realistlik,» rääkis Reinsalu.