«Tähesõdade» tehnika jõuab lahinguväljale

Laevadele paigutatav laserrelvasüsteem. Foto: LaWS

Ühel põlvkonnal «Insener Garini hüperboloid», teisel «Tähesõjad» – paljud meist on üles kasvanud kirjeldustega võimsast relvast, mis energiavoo abil hävitab vastaseid. USA mereväe laevast USS Ponce saab sel suvel esimene sõjaväeüksus, mille relvastusse kuulub laserrelv. Kas see tähendab kaua ulmeliseks peetud tehnoloogia püsivat jõudmist tavaarsenali, on siiski veel vara ennustada.

Mitmed laserrelvade projektid on pärast miljonite neelamist seisma pandud või osutunud valminuna ebapraktiliseks. Ka USA mereväe uus relv pole selline, mis lõikaks läheneva allveelaeva pooleks või uputaks võimsa plahvatuse saatel ristlejaid.

LaWS (Laser Weapon System – ingl laserrelvasüsteem) kuulub laevale paigaldatud radarisüsteemi Phalanx CIWS juurde. Radar seirab lähenevaid objekte, näiteks paate, rakette või lennukeid, ning annab nood sihtmärgina laserrelvale üle. Kuid veel ei ole laser kuigi võimas: ta saab hakkama drooni allatulistamise, väiksema paadi mootori rikkumise ja vastase seadmete andurite kahjustamisega.

Laserkiire intensiivsust saab kohandada vastavalt ohule. «Efekt on reguleeritav,» selgitas mereväe programmijuht, mereväekapten Mike Ziv USA kaitseministeeriumi blogile. «Saab kasutada nii väikese võimsusega süsteeme kui ka võimsamaid. Mõnel puhul on mõju tagasipööratav, teisel juhul saab [relva] kasutada hävitamiseks.»

Sama oluliseks peab Ziv asjaolu, et LaWSi kasutusevõtuga saab paika sarnaste relvade kasutamise raamistik. «Prototüübi käikulaskmisega oleme saavutanud ka seda, et sedalaadi laserisüsteemi rakendamiseks vajalikud protsessid ja doktriin on paika saanud,» märkis ta.

Laserist tõhusa relva tegemine on kurikuulsalt keeruline ning see on ka põhjus, miks kõik ambitsioonikamad projektid on seni takerdunud. Seejuures ei ole probleemiks piisavalt võimsa laserikiire tekitamine. 60 aasta eest leiutatud laserit kasutatakse ju tavaelus paljudes funktsioonides, mis sarnanevad sõjaväljal vajalike ülesannetega: teemantide lihvimiseks, kasvajate opereerimiseks, isegi termotuumareaktsiooni tekitamiseks, mis nõuab miljoneid kraade.

Kohati isegi ületamatuna tunduvad probleemid on olnud seotud aga energiavarustuse, sihtimise ja kiire hajumise vältimisega.

Võimsa valguskiire tekitamine nõuab seda, et sinna pannakse sisse piisavalt energiat. Ka tavalise patarei toitel töötav pliiats-kaardikepp on ju laser, mis otse silma suunates suudab küll kahjustada sealseid rakke, kuid temas pole kaugeltki piisavalt energiat, et millelegi muule ohtlikuks osutuda. Hävituslikuks peetakse üldiselt laserit võimsusega alates 100 kW, kuigi teatud efekti annab saavutada ka väiksemate võimsustega kiiri kombineerides. Lisaks saadetakse laserikiired teele impulssidena, seega peab energiasüsteem olema suuteline tootma suures koguses energiat kiiresti ja korduvalt.

Ja seda enam patareiga ei toida. Vajalik energiasüsteem on suur ja raske, kindlasti mitte käe otsas tassitav, ja see on ka põhjus, miks senised laserrelvade süsteemid on kavandatud laevadele või lennukitele: neile mahub vajaminev energiasüsteem. LaWSi võimsus on mereväe allikate kohaselt vahemikus 15 ja 50 kW.

Mida võimsam laser, seda keerulisemaks muutub kiire koos hoidmine – võimas kiir kipub õhus enda ümber tekitama plasmakanali, mis omakorda hakkab kiirt hajutama ja selle võimsust kahandama. Praegu nõuab probleemiga toime tulek peeglite süsteemi, mis jällegi suurendab relvasüsteemi mõõtmeid ja massi.

Laserikiir peab soovitud mõju tekitamiseks sihtmärki ka väga täpselt tabama: mitte lihtsalt droonile pihta saama ja selle keresse augu puurima, vaid leidma üles kindla anduri või detaili. Ülitäpsete sihtimissüsteemide välja töötamine on samuti olnud vaevaline, ent paistab, et LaWS on sellega hakkama saanud.

«Oleme neist tehnoloogiatest rääkinud aastaid, kuid nüüd oleme viimaks punktis, kus kõik on valmis: tehnoloogia ja toetus kuni käsuahela kõrgeima astmeni,» ütles Ziv ning avaldas lootust, et paremad ja võimsamad laserid järgnevad tänu sellele õige pea.

Teateid umbes 50-kilovatise võimsusega militaarlaserite välja töötamisest ja alanud või peagi algavatest katsetustest on viimasel paaril aastal tulnud nii Euroopast kui ka Ameerikast. Peamiseks sihtmärgiks on raketid ja mehitamata õhusõidukid.

Lisaks laseritele on intensiivselt uuritud teisigi energia suunamise relvi, mis põhinevad kas elektromagnetikiirguse teistel lainepikkustel, näiteks mikrolaineala kiirgusel, või tulistavad osakestekimpe, ent nendega on seotud suuresti sarnased probleemid.