/nginx/o/2015/08/05/4349363t1hef3c.jpg)
/nginx/o/2014/04/20/2973336t1h9b38.jpg)
«Mida me nüüd tegema hakkame?» küsisid Uuemõisa hooldekodu elanikud vanemtegevusjuhendajalt Tuuli Ainsaarelt, kui kõik sinililled valmis said. Igal tegijal oli oma ülesanne: üks lõikas näiteks šablooni välja, üks kinnitas nõela, üks voltis karpe.
Sinililli valmistasid erivajadustega inimesed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haapsalu külje all asuv hooldekodu oli üks kaheksast hooldekodust, kes sihtasutuse Hea Hoog vahendusel lilli valmistasid. Kokku tegi neid üle saja inimese.
Uuemõisas valmistati üle 6000 lille ja iga õie eest saavad valmistajad 15 senti.
«Ei saa öelda, et oleks lust ja lillepidu olnud, aga see oli hästi vahva,» ütles Ainsaar pärast tööde lõppu. «Kui tavaliselt on palju sebimist igal pool, siis lilli tegid nad suure kohusetundega.»
Mitte ainult sellepärast, et kui nad ajakirjanduses nägid tähtsal inimesel õit rinnas ja see pani neid hõiskama «äkki on meie tehtud õis?», vaid ka seetõttu, et nad teadsid, et lilleõied on õilsa eesmärgi nimel – lähevad veteranide heaks.
Kõige noorem tegija oli 19-aastane, kõige vanem ligi 60-aastane.
«Meil oli au olla selles protsessis algusest peale, kus ei oldud välja valitud materjali. Oli ainult kavand,» rääkis Ainsaar. Nad katsetasid sinilillede valmistamist erinevate materjalidega ning lõpuks otsustati vildi kasuks.
Eesti esimesel veteranipäeval, eelmise aasta 23. aprillil, tutvustati ka veteranide toetussümboliks valitud sinilille esmakordselt.