Nordi rektor: Tartu Ülikool ei ole nii nõrk, nagu mina arvan

Rein Müllerson Foto: Liis Treimann

Üle-eile Tallinna Ülikooliga ühinemisest teatanud Akadeemia Nordi rektor Rein Müllerson leiab Postimees.ee’le antud intervjuus, et Tartu Ülikool pole nii nõrk, kui tema seda on hinnanud, ning Nord on paremas seisus, kui alma materile tundub.

Samuti lubab Müllerson võita uue nime Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia all Nordile suurema turuosa, kui see seni eraldi tegutsedes on õnnestunud.

Rektor Rein Müllerson, Akadeemia Nordi kohta on tulnud vastakaid teateid. Kord teatasite, et soovite liituda Tartu Ülikooliga, siis kadus tartlastel teie vastu huvi. Vahepeal tunnistati osa teie antavast haridusest kahtlaseks. Teie aga olete kogu selle aja kommentaaridest hoidunud. Mis tingis protsessi nii suures saladuses hoidmise?

Ma vältisin kommetaare seepärast, et kuni ei olnud selgust asjas, tekkis rohkelt spekulatsioone. Alustasime läbirääkimisi Tartu Ülikooliga enne minu tulekut. Eelmise aasta sügisel hakkasid nad pihta Tallinna Ülikooliga. Need läksid võrdlemisi edukalt kuni kuskil aprillikuuni, kus meil tekkisid läbirääkimistes raskused. Erinevad huvid muidugi. Teadlaste ja õppejõudude kollektiivid on väga omapärased inimesed, raskesti suhtlevad kolleegidega. Mõned tahavad minna Tartu, mõned Tallinna, mõned olid Tehnika ülikooli poolt. Niisuguses situatsioonis kogu aeg kommenteerida, see tekitab rohkem segadust.

Meil oli juttu Tallinna ja Tartu Ülikoolist, aga olete ka tehnikaülikooli juures pinda kompinud. Saite varem igalt poolt tagasilööke. Milliseid järeleandmisi pidite tegema, et lõpuks Tallinna Ülikooliga ühele meelele jõuda?

Otseselt mingeid järeleandmisi ei olnudki, ei Tallinna ega Tartu ülikooliga. Meil olid tõsised ausad läbirääkimised, olid erinevad huvid. Mina olin isiklikult kogu aeg Tallinnaga ühinemise poolt, aga ma ei surunud oma tahet tugevalt peale. Olen pea 20 aastat töötanud Londonis ega tunne väga hästi Eesti kõrgharidusmaastikku. Selle pärast kuulasin võib-olla liiga palju oma kolleege.

Tartu Ülikooli suhtumine Nordi on sarnane minu suhtumisega Tartu Ülikooli. Ja mõlemad suhtumised on valed tegelikult. Nord ei ole nii nõrk, nagu arvab Tartu Ülikool, ja Tartu Ülikool ei ole nii nõrk, nagu mina arvan. Tean, et Tartu Ülikoolis on keemias, geneetikas, bioloogias tõesti valdkonnad, kus nad on rahvusvahelisel tasemel. Aga humanitaar- ja sotsiaalvaldkonnas on nad võrreldes sellega, kus mina olen töötanud, väga nõrk. Nii et ei ole suur vahet midagi Tartu Ülikooli ja Nordi vahel.

Miks olite Tallinna Ülikooliga liitumise poolt?

Tallinna Ülikool on uuem, noorem, ei ole vanu traditsioone, mis pidurdaksid. Tartu Ülikoolis on liiga palju feodalismi. Seda tahab ju rektor Alar Karis ka muuta, et teaduskonnad ei oleks niisugused, mis kõik otsustavad.

Minu arvates ei tähenda akadeemiline vabadus seda, et teaduskondadel on rohkem vabadust juhtkonna või rektori ees. Kõige tähtsam on ülikoolis üliõpilane, aga teisel kohal peaks olema õppejõud-professor, kes otsustab, mida ja kuidas õpetada. See ei ole dekaani ega rektori asi.

Mis ikkagi juhtus, et teil Tartu Ülikooliga liitumisest midagi välja ei tulnud? Saan aru, et mõlemad arvasid teineteisest liiga halvasti ja Tartu Ülikool on liiga feodalistlik?

Jah, konkreetne põhjus oli muidugi negatiivne hinnang meie psühholoogiale. Ma usun, et kui seda ei oleks olnud, oleksime ühinenud Tartu Ülikooliga. Ainuke põhjus oligi see. Tartu Ülikooli nõukogu pani meile ette tingimused, mis olid näiteks minule täiesti vastuvõetamatud.

Mis teid nende tingimuste juures kõige rohkem ärritas?

Mind ärritas see, et kõike hakkab otsustama TÜ nõukogu või minu valdkonnas TÜ õigusteaduskonna nõukogu – õppekavasid, õppekavade sisu. Meil on näiteks üks ühisõppekava Buckinghami ülikooliga, mille väljatöötamisel ma olen tihedalt osalenud. Ma tõin kaasa oma õppekavad Londoni ülikooli King’s College’ist. Ma küll ei tahaks, et keegi hakkaks meile või mulle ette kirjutama, kuidas neid asju teha.

Tallinna Ülikool ei võtnud vist teid terves tükis. Milline osa Akadeemia Nordist TLÜga liitmata jääb?

Täielikult võttis. Aga me ei saanud positiivset akrediteeringut psühholoogias. See tähendab, et meie psühholoogia läheb lihtsalt Tallinna Ülikooli psühholoogia hulka.

Meie 3. kursuse bakalaureuse ja 2. kursuse magistrandid lõpetavad meie õppekavade alusel. Nad on juba jõudnud nii kaugele, et ei ole mõtet seda muuta. Ühe aasta õpivad nad meie õppekavade alusel, selles õppetöös osalevad põhiliselt ka meie õppejõud.

Mis puudutab kõiki teisi ja uusi, siis need on täielikult TLÜ üliõpilased. Kes meie õppejõududest lähevad sinna üle psühholoogidest, on TLÜ õppejõud.

Mis puudutab kahte teist osa, need on õigus ja ärindus. Või ütleme marketing ja reklaam. siis need jäävad alles. Õigusakadeemias õigus on põhiala ja ärindus on nagu kõrvalala.

Psühholoogia. Nordi nime ei jää alles, hakkab olema 1. juulist õigusakadeemia. Pärast muidugi töö jätkub. Meil on 3-aastane üleminekuperiood, mille käigus peame kõik asjad ära lahendama. Ma usun, kiiremini teeme. Nii kaua see aega ei võta muidugi.

Nii et teie kolmest praegusest õppesuunast jääb bakalaureuse- ja magistriõppena vaid õigus ning psühholoogia ja ärindus kaovad eraldi ainena täiesti ära?

Ärindust saab õppida ka Tallinna Ülikooli Õigusakadeemias. Meil on omad õpilased, kes jätkavad. Võtame sel aastal vastu ka uusi.

Mul on plaanis, et Tallinnas tekiks õiguse valdkonna kompetentsikeskus ja hakkaksime erinevalt Tartu Ülikoolist, mis on traditsiooniliselt Eesti-keskne, tegelema rohkem rahvusvahelise, Euroopa õigusega, et me ei dubleeriks täiesti. Mis muidugi ei tähenda, et meie juristid ei oleks täielikult kompetentsed töötama eesti juristidena.

Erinevalt Tartu Ülikooli rektorist, ma usun, et konkurents on isegi väikeriigis vajalik. Muidu tuleb stagneerumine nagu Nõukogude Liidus.

Selle peale meenub mulle Tallinna Tehnikaülikool, mis spetsialiseerub ka Euroopa õigusele. Kas ei tundu, et te hakkate siis hoopis nendega konkureerima?

Professor Keevalik, kui ta valiti tagasi rektoriks, ütles oma intervjuus, et nemad ei kavatse vandeadvokaate ette valmistada. Nendel on tõesti suund nt patendiõigus, keskkonnakaitseõigus ja kõik õigusalad, mis on seotud tehnoloogiaga. Ma usun, see oleks õige. Siis me võiksime teha TTÜga väga tihedat koostööd ka õiguse valdkonnas.

Te soovite saada edaspidi õigusharidusturul suurema turuosa kui praegu akadeemia Nordil on?

Seda kindlasti, kuigi me õigus oli suhteliselt tugev, aga Tallinnas on meil rohkem potentsiaali ja vabadust.

Kui ma Nordi tulin, ei olnud ma seotud emotsionaalselt ühegi Eesti ülikooliga. Seepärast mõtlen ma rohkem, kuidas üldse on Eestis kõrgharidusega. Siin on vaja veel väga palju teha, kuigi meil räägitakse kõrgharidusest rohkem kui ühelgi teisel maal.

Meie kõrgharidus on võrreldes Nõukogude ajaga nõrgem, see ei ole ainult meil, see on niimoodi Venemaal, Kasahstanis jne. Keskharidus on meil heal tasemel, aga mitte kõrgharidus.

Kui tulla tagasi konkreetse liitumise juurde, siis said vist kõik suuremad probleemid nüüd lahendatud. Üliõpilased saavad jätkata õppeteed, akadeemiline personal võetakse edasi Tallinna Ülikooli. Nii et koondamisi ees ei ole?

Ma usun, et mõningad koondamised tulevad. See on valulik, aga võib-olla vajalik. See on Creative destruction (loov hävitamine – ingl k), kui Schumpeterit meenutada. Mis võib olla mõnikord kasulik. Aga põhiline, tudengid ei kaota küll midagi, selles olen ma kindel ja see on peamine. Enamik õppejõududest, mis puudutab juurat täielikult, lähevad Tallinna Ülikooli üle. Aga jah, mõningad koondamised tulevad.

Kui kõike kokku võtta, siis kas teil on natuke kahju ka, et seni iseseisvast ülikoolist saab avalik-õigusliku kõrgkooli üks osa?

Mul ei ole kahju. Ma ei poolda turumajandust eriti hariduses, kuigi turumajandusel ja erakapitalil on oma osa haridusvaldkonnas ja kõrghariduses samuti. Haridus on ühishüve ja meil on liiga kaugele mindud sellega. Ma usun, et avalik-õiguslikus ülikoolis saame me paremini hakkama.

Mul on natukene kurb, sest Nordil on omad traditsioonid tekkinud ja ega Nord ole nii nõrk, nagu TÜ arvab. Meil on lõpetajate hulgas endised ministrid, praegu on minu magistriks Reformierakonna peasekretär Kristen Michal, lisaks paljud tuntud inimesed ja väga head spetsialistid. Sellest on muidugi kahju, aga igal asjal on oma algus ja lõpp.