(:)kivisildnik: (:)esiteks sõda, teiseks kaotus, kolmandaks…

(:)kivisildnik Foto: Erakogu

Ma ei salga, et sõda on minu kinnisidee. Olen kirjutan mitu sõjaraamatut – «(:)soari evangeelium» ja «(:)enne sõda ja kõike seda» – ehk näen tonte, ehk näen natuke kaugemale, peagi selgub. Täna, kus demokraatia ja sõda tulevad meile käsikäes iga päevaga lähemale, on põhjust sõjateemal pikemalt peatuda.

Kauge maa tark senaator käis meil just külas ja soovitas kaitsekulutusi suurendada. Küllap ka suurendatakse, Eesti ei vaja käske, soovitustest piisab. Ma arvan, et sõjaks tuleb kindlasti valmistuda, aga selles mõttes, et tuleb valmistuda kaotuseks. Nii nagu meil on miski maks, mida me maksame selleks juhuks, kui peaksime kaotama töö.

Ühesõnaga, me ei peaks suurendama mitte kaitsekulutusi, vaid kaotuskulutusi, loe: investeeringuid, mida tehakse väga tõenäolise kaotuse puhuks. Ma ei alahinda meie kaitsejõudude ja Kaitseliidu võimekust, aga ma olen väga realistlikel positsioonidel, mis puudutab meie poliitikute ja ametnike reetmisvõimekust ja hääletu alistumise entusiasmi.