«Varakahjude puhul on miljoni eurone piir ja isikukahjude puhul viie miljoni eurone piir. Kui eilse Raasiku rongiõnnetuse puhul peaks selguma, et rongi ja raudtee remont maksavad kokku üle miljoni euro, siis kindlustuse osa sellest piirdub miljoniga. Üle miljoni euro suuruse kahju puhul jagatakse kahjud proportsionaalselt kahjukannatajate vahel. Kui kahju miljoni euroni välja ei ulatu, siis saavad kõik kannatanud täies ulatuses oma hüvitise kätte,» ütles Jesse Postimehele.
Jesse sõnul ei ole Raasiku rongiõnnetuse kahjude hüvitamine liikluskindlustuse fondi ülesanne ka siis, kui kahju peaks ületama miljonit eurot.
«Liikluskindlustuse fondil tekib kahju hüvitamise kohustus siis, kui õnnetusse satub Eestisse tulnud Euroopa Liitu mittekuuluva riigi sõiduk, mis on ostnud Eestisse sisenedes piirikindlustuse. Eestis on piirikindlustuse andja liikluskindlustuse fond. Kõige kurbloolisem hüvitamise kohustus tekib meile siis, kui kindlustusandja on pankrotistunud, siis me peame hüvitama kindlustusandja eest need kahjud. Aga ERGO puhul kindlasti seda kahju kaasa ei tule, kuna tegemist on maailma ühe suurima kindlustusseltsiga,» rääkis Jesse.
Ta märkis, et vara omanikel on võimalik teha oma varale veel eraldi täiendava vabatahtliku kindlustuskaitse.
«Teinekord on veoettevõtjad ostnud täiendava kõrgema hüvituslimiidiga vastutuskindlustuse. Raasiku rongiõnnetuse puhul ei oska ma täpselt öelda, aga kui ERGO teatas, et nad hüvitavad kuni miljon eurot, ju siis selle juhtumi puhul täiendavat kindlustuskaitset ei ole,» sõnas Jesse.