/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2008/10/02/78909t1hd952.jpg)
Justiitsminister Andres Anvelti sõnul räägib täna üle antud kooseluseaduse eelnõu peresisesest lapsendamisest ning see õigus peaks laienema ka samasoolistele paaridele.
Anvelt: ka samasoolised saavad õiguse lapsendamiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Olles eemal seaduseelnõu viimastest diskussioonidest, kuna see on ikkagi riigikogu seaduseelnõu, ei saa ma kindlalt väita, millises sõnastuses eelnõu täna üle läks. Aga kui ma olin veel töörühma liige, siis me rääkisime peresisesest lapsendamisest. See tähendab, et kui paar - kas samasooline või erisooline, ma ei näe siin vahet – omab last, siis nendel tekib võimalus, nagu ka perekondade puhul, laps peresiseselt lapsendada,» selgitas justiitsminister valitsuse pressikonverentsil.
Anvelti sõnul ei ole sel juhul eelduseks, et kõigepealt sõlmitakse kooselu ja siis minnakse lapsendama. «Näeme seda ette pigem nende laste kaitsmiseks. Kui juhtub olukord, kus tema bioloogilise vanemaga midagi juhtub ja ta on elanud selles kodus, kus laps on tegelikult ainult ühe oma vanemast, võib juhtuda, et laps kistakse välja tema sotsiaalsest keskkonnast ja satub näiteks lastekodusse. Ma arvan, et me keegi seda ei tahaks.»
Uuesti rahva arvamust sel teemal küsida ei ole Anvelti sõnul mõtet. «Laiemaid uuringuid on tehtud, viimat vist eelmisel aastal. See näitab, et ligi pool Eesti elanikest ei näe selles probleemi. Oluline on see, kuidas küsimus püstitatakse ja kas seda tõlgendada nii, kas kooseluseaduse vastuvõtmine tungib kuidagi perekonnaelu tagamaadele või mitte. Tegelikult need kaks asja on teineteisest täielikult lahutatud,» lausus ta.
«Mul on heameel, et me jõuame sellesse õigustega tagatud maailma, kus me ei sildista, ei pane inimesi elama eraldi kastidesse selle järgi, kuidas nad tahavad oma elu korraldada.»
Anvelti sõnul on kooseluseaduse eesmärk reguleerida reaalselt koos elavate inimeste suhteid juhuks, kui keegi jääb nõrgemasse positsiooni. «Midagi ei ole teha, selliseid asju inimestevahelistes suhetes juhtub.»
«Mul on heameel, et me esimese riigina endise impeeriumi territooriumil jõuame sellesse õigustega tagatud maailma, kus me ei sildista, me ei pane inimesi elama eraldi kastidesse selle järgi, kuidas nad tahavad oma elu korraldada. Ei maksa unustada, et veel paarkümmend aastat tagasi oli meil selliste sõnadega nagu tollal julmalt nimetati: samasooiharus, homoseksualism, pederastia isegi – kriminaalkorras karistatav. Mul on hea meel, et me Eestis liigume normaalse õigusriigi poole ja eemaldume sellest, mida me näeme ida pool toimumas, kus tegelikult tullakse tagasi Nõukogude impeeriumi lätete juurde ka selles küsimuses nagu see on samasooliste kooselu,» rääkis justiitsminister.