8 küsimust kandidaadile: Arto Aas

Arto Aas Foto: Reformierakond

Postimees küsis Euroopa Parlamenti kandideerijatelt kaheksa küsimust Euroopa Liidu tuleviku ja prioriteetide kohta. Reformierakonna 12s number Arto Aas leiab, et ühisturu tingimustes on põhjendatud kaudsete maksude ühtlustamine. "Pooldan ausat maksukonkurentsi ja ühist võitlust maksudest kõrvalehiilimisega."

1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistad? Valige variant neist või pakkuge välja oma variant ning põhjendage, miks toetate antud varianti.

Vaata siia: http://www.postimees.ee/2717816/raagi-kaasa-millist-tulevikuteed-euroopale-eelistad-sina
Esimene tee: tagasi põhialuste juurde (mineviku eksimuste parandamine)

Teine tee: mineviku saavutuste kinnistamine (kui see pole katki, ära paranda)
Kolmas tee: julge sammumine tulevikku (teha rohkem ja teha paremini)
Neljas tee: hüpe tulevikku (ainus lahendus on majanduslik ja poliitiline liit)
Viies tee: «rohkem/vähem Euroopat» loogika muutmine (põhimõtteline mõttelaadi vahetus)

Igas variandis on midagi positiivset, mida tasub kaaluda. Kõige enam sümpatiseerivad variandid kaks ja kolm. Euroopa Liidus on viimaste aastate kriisi ajal tehtud väga palju muudatusi, mis teevad EL toimimise efektiivsemaks ja tugevdavad kontrolli liikmesriikide rahanduse üle. Nende otsuste reaalseks toimimiseks tuleb natuke aega anda. Igas kriisis on midagi positiivset, nii on ka Euroopa Liit vigadest õppinud. Praegu tuleb meil seista eelkõige selle eest, et uusi kokku lepitud reegleid ka täidetakse (näiteks eelarve struktuurse tasakaalu nõue). EL ei vaja revolutsiooni, ta tuleb lihtsalt paremini tööle panna.

2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainult NATOle), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage miks.

Jah, peaks küll. Eelkõige peaks EL kaitsepoliitika tuginema tihedal koostööl NATOga. Samuti peaksid liikmesriigid suurendama oma kaitse-eelarveid, mis tihti ei küündi 2% SKPst. Julgeolek ei sünni iseenesest. Julgeolekusse tuleb panustada pidevalt. Euroopa Liit ja tema ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika on Eesti omariikluse oluline alustala. Mida usaldusväärsem ja tõhusam on liikmesriikide kaitsekoostöö ning vastavate tsiviil- ning sõjaliste võimete väljaarendamine ja kättesaadavus, seda kindlamini on kaitstud ka Eesti vabadus. Meile on oluline jätkata panustamist ka EL Põhjala Lahingugruppi, kuhu kuuluvad meie liitlased nii Põhjala kui Balti riikidest.

3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks- looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?

Ühisturu tingimustest pean põhjendatuks kaudsete maksude ühtlustamist (näiteks aktsiisid). Pooldan ausat maksukonkurentsi ja ühist võitlust maksudest kõrvalehiilimisega. Maksukeskkonna arendamisel peame vältima liigset bürokraatiat ja dubleerivat aruandlust. Lihtne arvepidamine on osa ettevõtluskeskkonna läbipaistvusest ja turvalisusest. Otseste maksude kehtestamine ja sotsiaalpoliitika peavad jääma liikmesriikide pädevusse. Kindlalt tuleb kaitsta Eestile edu toonud madalate määradega lihtsat maksusüsteemi.

4. Kas Euroopa Liit peaks muutma oma eelarve struktuuri- näiteks mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama? Kas praegused kulutused on piisavad?

Euroopa Liidu eelarve peab suurendama konkurentsivõimet ja toetama struktuursed reforme. See eelarve peab senisest enam keskenduma Euroopa ühistele eesmärkidele ja piiriülestele investeeringutele, mitte tulude ümberjaotamisele. Eelarve mahtu ei pea oluliselt suurendama, küll aga tuleks sisemisi prioriteete muuta. Haridus, innovatsioon, taristuinvesteeringud, demograafilised probleemid – need on valdkonnad, kuhu tuleks rohkem vahendeid suunata kui seni. Põllumajanduses tuleb liikuda vaba turumajandusliku toimimise ja võrdsete tingimuste poole, mis tõstaks ka Eesti põllumeeste ekspordivõimalusi välisturgudel.

5. Millistes valdkondades näete Euroopa rolli suurendamise vajadust ning millistes võiks see väiksem olla?

Üle 500 miljoni tarbijaga EL ühisturg vajab edasi arendamist. Eestile on eriti oluline teenuste- ja digitaalse ühisturu toimimine. Hästi toimiv ühisturg loob uusi võimalusi majanduskasvuks, tõstab sissetulekuid ja Euroopa Liidu atraktiivsust maailmas. Kindlasti tuleb rohkem pingutada energeetikavaldkonnas. Nii Eesti kui EL tervikuna vajab uusi energiaallikaid ja paremaid ühendusi, mis pakuks odavamat energiat ja suurendaks julgeolekut. Samuti tuleb rohkem tähelepanu pöörata demograafiliste probleemide lahendamisele, eelkõige sündimuse tõstmisele ja lastehoiu võimaluste parandamisele. EL peaks vähem tegelema ettevõtluse reguleerimisega.

6. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa käituma Krimmis kriisi kontekstis?

Euroopa Liit peab käituma ühtselt ja hukka mõistma igasuguse jõu kasutamise Venemaa poolt. Lisaks tuleb kehtestada karmid majandussanktsioonid, viisakeelud ja katkestada igasugune sõjaline koostöö. Kindlasti tuleb tõhustada EL tööd Ukrainas ja anda neile selge EL liitumise perspektiiv. Paraku võib mitmetes liikmesriikides kohata ükskõikset suhtumist Krimmi sündmustesse, tihti seatakse ka majandussuhted esiplaanile. Eesti saadikute töö on selliseid hoiakuid muuta. Vabadus on alati tähtsam kui mammona.

7. Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.

Liberaalina ei poolda keeldude ja käskudega reguleeritud majandust. Vaba konkurents on parim majanduskasvu mootor ja valikute suunaja. Olen võidelnud ebavajaliku bürokraatia, protektsionismi ja ülereguleerimise vastu Riigikogus ja kavatsen seda jätkata ka Euroopa Parlamendis.

8. Millises valdkonnas näeksid end tegutsemas Brüsselis- mis komisjonis, mis valdkondades?

Majandus, rahandus ja ettevõtlus.