Riigikogu 40 saadikut algatasid kooseluseaduse eelnõu

Eilses Postimehes rääkis maastikuehitaja Andres Pogrebnõiga koos elav ajakirjanik Rain Uusen, kuidas kooseluseadus teda mõjutaks. Foto: Tairo Lutter

Riigikogu 40 saadikut andsid täna parlamendile üle kooseluseaduse eelnõu, mis lubaks nii vastassoost kui samast soost inimestel oma kooselu ametlikult registreerida.

Eelnõu algatajate hulgas on reformierakondlased Aare Heinvee, Andrus Ansip, Arto Aas, Imre Sooäär, Jüri Jaanson, Kaja Kallas, Kalle Jents, Kalle Palling, Kristen Michal, Laine Randjärv, Lauri Luik, Mati Raidma, Meelis Mälberg, Rait Maruste, Rein Aidma, Remo Holsmer, Tarmo Leinatamm, Tiina Lokk-Tramberg ja Valdo Randpere ning sotsiaaldemokraadid Barbi Pilvre, Eiki Nestor, Heljo Pikhof, Indrek Saar, Jaak Allik, Jüri Morozov, Karel Rüütli, Maimu Berg, Marianne Mikko, Mart Meri, Neeme Suur, Rainer Vakra, Rannar Vassiljev ja Tatjana Jaanson.

Samuti on kooseluseaduse eelnõule alla kirjutanud opositsioonilise Keskerakonna fraktsiooni liikmed Aivar Riisalu, Enn Eesmaa, Ester Tuiksoo, Kadri Simson, Lauri Laasi, Mailis Reps ja Olga Sõtnik. Kooseluseadusele juba varem vastuseisu väljendanud Isamaa ja Res Publica Liidu saadikuid eelnõu algatajate seas ei ole.

Põhiseaduskomisjoni esimehe, Reformierakonda kuuluva Rait Maruste sõnul ei pea algatajad põhjendatuks, et meie kaasaegses, isikuvabadusi austavas ühiskonnas on osa inimeste igapäevaelu nende endi sügavalt isiklike valikute ja eelistuste tõttu vähem kaitstud kui teistel. Ta viitas põhiseadusele, mille järgi on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele ning kõik on seaduse ees võrdsed.

Kõikidele klassikalise abielu ja pereväärtuste kaitsjatele olgu siinkohal kinnitatud, et abielu on ja jääb mehe ja naise vaheliseks suhteks.

«Kõikidele klassikalise abielu ja pereväärtuste kaitsjatele olgu siinkohal kinnitatud, et abielu on ja jääb mehe ja naise vaheliseks suhteks. Te ei pea jääma millestki ilma, teilt ei võeta midagi ära,» ütles Maruste eelnõu üle andes.

Tema sõnul on kooseluseaduse eelnõu reguleerimisala laiem, kui vaid gei- ja lesbiinimeste probleemide lahendamine. «Isegi kui taandada eelnõu sellele temaatikale, mis ei ole õige, mõistkem, et gei- ja lesbiinimesed ei ole saadetud meile kusagilt kosmosest, vaid nad on meie heteroseksuaalsete vanemate lapsed. Kas tõukame nad ära, kas peaksime meie hulgast ära tõukama ka punapäised või vasakukäelised kui erinevad?» küsis Maruste, kelle sõnul vajavad õiguslikku kaitset ka heteroseksuaalsed paarid, kes elavad koos, kuid ei ole veel astunud formaalsesse abiellu.

Maruste märkis, et küpse ja tolerantse demokraatliku ühiskonnana tuleb meil leppida, et kaasaegne perekonnaelu mõiste on laiem kui abielu ning sellele perekonnaelule on õigus meist igaühel. «Ka neil, kes võivad mõnes oma valikus olla teistsugused. Erinevad kooseluvormid vajavad asjakohast õiguslikku regulatsiooni,» lisas ta.

Poliitikud on juba varem eelnõu vajadusest rääkides viidanud asjaolule, et suur hulk paare elab Eestis vabaabielus ja väljaspool abielu sünnib ka üle poole lastest. Sellised arengud on nende sõnul kaasa toonud vajaduse reguleerida kooselu õiguslikke tagajärgi ning kaitsta kooselusuhtes nõrgemat poolt.

Eelnõu kohaselt saaksid kõik Eestis elavad paarid võimaluse oma kooselu registreerida. Selleks peaksid elukaaslased sõlmima notari juures kooselulepingu, kus tuleks valida varasuhe ning saaks kokku leppida ka näiteks pärimise küsimustes. Lepingu sõlmimisega kohustuksid elukaaslased üksteist vastastikku ülal pidama ja toetama.

Kooselu õigusliku reguleerimise võimalusi asus justiitsministeerium analüüsima juba 2009. aastal. 2011. aasta mais juhtis ka õiguskantsler tähelepanu, et praegune õigusraamistik ei taga elukaaslaste õiguste kaitset ning olukord, kus on reguleerimata samasooliste inimeste kooselu, pole põhiseadusega kooskõlas.

Sama aasta augustis pakkus justiitsministeerium parlamendiparteidele kooselu reguleerimiseks välja neli valikuvarianti, mille kohta laekunud arvamuste ja ettepanekute põhjal koostati kooseluseaduse kontseptsioon. Hiljem on ministeerium korduvalt kinnitanud soovi teemaga edasi tegeleda.