Võib tajuda, et Venemaa teleuudised muutuvad aasta-aastalt üheülbalisemaks, ametlikumaks ja igavamaks. Paljud minu tuttavatest, kes armastavad veeta oma õhtut «Davai poženimsja» või «Pustj govorjat» seltsis (Venemaa Pervõi Kanali populaarsed meelelahutus- ja üldhuvisaated – toim), lahkuvad uudiste tunnusmeloodiat kuuldes telerite eest oma asjatoimetuste juurde.
Kuid raske on nõustuda sellega, et uut kanalit läheb vaja vastumürgina ohtliku Vene propaganda puhul. On keeruline ette kujutada tänapäevaseid, süüdivaid inimesi – olgu vene või muust rahvusest –, kelle seisukohad ja teod sõltuksid otseselt sellest, milliseid saateid nad vaatavad või kes täpselt neile ajupesu üritab teha. Arusaam tavakodanikust kui marionetist, keda poliitikud võivad propaganda abil nööripidi liigutada, on ilmselgelt vananenud.