/nginx/o/2013/09/05/2248263t1h468c.jpg)
1. juulil jõustuv korrakaitseseadus muudab hoopis rohkemat kui ainult öörahu kellaaegu. Seda võib nimetada lausa mürareformiks, kirjutab riigikogu liige Tõnis Kõiv (Reformierakond).
Tellijale
Tõnis Kõiv: ees ootab mürareform
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Korrakaitseseadus sätestab põhimõtteliselt teisiti avaliku korra ja inimese käitumise reeglid. Enam ei määratleta avalikku korda kohaliku omavalitsuste avaliku korra eeskirja ehk inimene ei pea teadma, millise valla territooriumil ta parasjagu asub. Avalik kord tähendab tavade, heade kommete, normide või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas. Suhteid, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ühtemoodi kogu Eestis.
Avalik kord on õigusaktidega kooskõlas elukorraldus, kus on kaitstud isikute eraõiguslikud subjektiivsed õigused ja ühiskonna turvalisus. Inimene on vaba realiseerima oma õigusi talle sobival moel kuni piirini, et ta ei takista teist isikut omi õigusi realiseerimast. Kortermaja ees tänaval autos valju muusika nautija kasutab oma vabadust niimoodi, et sama maja esimesel korrusel elava inimese vabadus mitte kuulata muusikat võib olla rikutud.