8 küsimust kandidaadile: Marko Kaasik

Marko Kaasik Foto: Erakogu

Postimees küsis Euroopa Parlamenti kandideerijatelt kaheksa küsimust Euroopa Liidu tuleviku ja prioriteetide kohta. Roheliste erakonna esinumber Marko Kaasik leiab, et Euroopa Liit võiks kehtestada süsinikuheitmete maksu, mida maksavad saastallikate valdajad (ettevõtjad), sest kliimamuutused ei tunne riigipiire.

1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistad? Vaata siia: http://www.postimees.ee/2717816/raagi-kaasa-millist-tulevikuteed-euroopale-eelistad-sina

 Esimene tee: tagasi põhialuste juurde (mineviku eksimuste parandamine)
     Teine tee: mineviku saavutuste kinnistamine (kui see pole katki, ära paranda)
     Kolmas tee: julge sammumine tulevikku (teha rohkem ja teha paremini)
     Neljas tee: hüpe tulevikku (ainus lahendus on majanduslik ja poliitiline liit)
     Viies tee: «rohkem/vähem Euroopat» loogika muutmine (põhimõtteline mõttelaadi vahetus)

Valige variant neist või pakkuge välja oma variant ning põhjendage, miks toetate antud varianti.

Kindlasti viies tee: mõttelaadi vahetus. Täpsemalt üle-euroopalise demokraatia ja kodanikualgatuse tugevdamine, vastandudes bürokraatiakesksele liidule. Inimestele on vaja, et Euroopa Liit on nende jaoks, ei ahista neid, vaid annab rohkem võimalusi kui ükski riik eraldi.

Euroopa Parlament on eurooplaste poolt otse valitud esinduskogu ja selle volitusi tuleb laiendada, sealhulgas peab parlamendis saama algatada ja vastu võtta Euroopa tasandi seadusi igas valdkonnas. Põhjapanevad otsused EL arengus tuleb vastu võtta üle-euroopalise referendumiga. Valimisiga Euroopa Parlamendi valimistel tuleb alandada 16 aastani – tänapäeva noored on selleks piisavalt teadlikud: kui on lubatud armastada, siis tuleb lubada ka validaJ- seksuaalsuhted on ju lubatud 16-aastaselt. Euroopa demograafilises olukorras ei saa kahe noorema aastakäigu lisandumine midagi „pea peale pöörata“, aga noorte usaldust ja ühiskondliku tegevuse tahet tõstab küll.

Euroopa Liit on riikideülene (mitte riikidevaheline) ühendus, millele liikmesriigid on loovutanud osa oma suveräänsusest. Seda ei ole euroopalik kultuuriruum näinud alates 17. sajandist. EL on kultuuriliselt liiga mitmekesine, et muutuda riigiks, isegi föderaalriigiks. Hoidkem ja tugevdagem Euroopa Liitu sellise unikaalse ühendusena, nagu ta on.

2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainullt NATO-le), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage, miks.

Euroopa Liit ei tohi kaitseküsimustes üksnes NATO-le lootma jääda, sest praktikas tähendab see lootmist USA-le, kelle huvid ei kattu alati ja igas küsimuses Euroopa huvidega. Euroopa iseseisvat kaitsevõimet on vaja arendada. Selle aasta jooksul on see saanud eriti selgeks.

3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks - looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?

Euroopa Liidule on vaja edukaks toimimiseks oma tulubaasi, mis ei sõltu liikmesriikidest. Selle peaksid moodustama eelkõige keskkonnamaksud – näiteks süsinikuheitmete maks, mida maksavad saastallikate valdajad (ettevõtjad), sest kliimamuutused ei tunne riigipiire. Vaja on teha esimene samm ökoloogilise maksureformi suunas – maksustamaks eeskätt looduskasutust ja tarbimist, mitte tulusid ega omandit.

4. Kas Euroopa Liit peaks muutma oma eelarve struktuuri– näiteks mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama? Kas praegused kulutused on piisavad?

Euroopa Liit peab rohkem rahastama tehnilisi uuendusi ning loodus- ja tehnikateadusi, millel need uuendused põhinevad. Ainult nii saab vähendada keskkonnamõjusid ja elamist tulevaste põlvkondade arvelt ning tõsta elukvaliteeti. Kasinusmeetmed, mida majanduslanguses riikides rakendatakse, viivad sellest eesmärgist eemale: pannakse seisma taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu ja muud keskkonnamõjude vähendamise projektid ning pöördutakse tagasi vananenud tehnoloogiate juurde.

Euroopa Liidul peab olema piisavalt vahendeid, et toetada innovatsiooni seal, kus liikmesriik seda ei suuda. Kuid rahastamisskeemid peavad muutuma tulemuspõhisemaks, bürokraatliku kontrolli tuleb vähendada ja anda projektide teostajatele vabamad käed raha kasutamisel – praegune bürokraatia pärsib oluliselt efektiivsust ja loovust. Bürokraatia pealt saab ja tuleb kokku hoida, kuigi see on valuline teema nii Brüsselis kui liikmesriikide võimukoridorides.

6. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa suhtes käituma Krimmi kriisi kontekstis?

Tuleb rakendada selliseid sanktsioone, mis survestavad Putini valitsust ja võimuparteid, kuid ei kahjusta keskmist venemaalast: lõpetada täielikult sõjaline koostöö ja relvamüük Venemaale, kehtestada Euroopa Liitu sisenemise keeld kõigile poliitikutele ja tippametnikele, kes on kaasosalised Krimmi annekteerimisel, algatada Rahvusvahelises Kriminaalkohtus menetlus nende vastu, kes agressioonis otseselt süüdi on. Viisarežiimi karmistamisest tuleb hoiduda, hoopis leevendamine tuleb kasuks: lihtne vene inimene saab siis paremini tutvuda sellega, millised eelised on Euroopa Liidul kodanikuühiskonnana. Tuleb arendada koostöövõrke Venemaa inimeste ja organisatsioonidega rohujuure tasandil – kõike, mis toob euroopalikud väärtused neile lähemale.

Ukraina pürgimist Euroopa Liitu tuleb toetada materiaalselt ja moraalselt. See on Euroopa Liidu tugevnemisele strateegiliselt kasulik. Ukraina ja Venemaa inimeste vahel on nii palju isiklikke sidemeid, et Ukraina majanduslik ja sotsiaalne edenemine hakkab mõjutama ka venemaalaste poliitilisi eelistusi. Praegusest olukorrast lähtuvalt peaks Euroopa Liit eelistama Ukrainat Türgile, kellega on liitumisläbirääkimised takerdunud  – ei saa arvestada niisuguse riigi liitumisega, kes keeldub omaks võtmast minevikus toime pandud genotsiidi ja okupeerib EL liikmesriigi Küprose põhjaosa.

7. Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.

Hõõglampide keelustamine on mõeldud elektrienergia säästmiseks. Elektri tootmisse on panustatud liiga palju tööd ja loodusressursse, et sellega lihtsalt tuba kütta – just seda teevad hõõglambid, mille energiast vaid 4% kulub valgustamisele. Lisaks stimuleerib uute energiasäästlike lahenduste (näiteks LED) arendamine tehnoloogia arengut üldisemalt. Küllap aitab ka tolmuimejate võimsuse piiramine elektrit kokku hoida. Ka lihtviisil elektriga toa kütmist tuleks piirata – tänapäeval on ju olemas soojuspumbad, mis annavad mitu korda rohkem soojust, kui selleks elektrienergiat kulub.

Üldiselt: Euroopa Liidu tasandil tehtud keskkonnaotsustel on see hea omadus, et nad kehtivad ühetaoliselt kõikides riikides. See välistab sellise olukorra, et kusagil saadakse kasu lõdvemate normide arvelt, samas kui teine riik pingutab elamisväärsema keskkonna nimel - saastamine ei tunne ju riigipiire. Üldkehtivad keelud on alati väljapääsuks olukorrast, kus kõik (või vähemalt enamus) saavad aru, et piiranguid on vaja ühiselt, aga keegi ei taha vabatahtlikult seda kohustust endale võtta, et mitte anda eelist  nahaalsetele teiste arvelt elajatele. Nii on see üksikisikute ja ettevõtete vahel, kus tuleb appi riigivõim ning riikide vahel, kus toimivad mitmepoolsed lepped ja Euroopa Liidu normid.

8. Millises valdkonnas näeksid end tegutsemas Brüsselis? Mis komisjonis, mis valdkondades?

Olen TÜ füüsika instituudi õhusaaste modelleerimise vanemteadur, mul on doktorikraad (Ph.D.) keskkonnafüüsikas – teisisõnu õhukeskkonna spetsialist ning minu valdkond seostub piisavalt  ilma ja kliimaga. Ka inimtekkelise saaste mõjuga elusloodusele on tulnud kokku puutuda.

Kavatsen panustada komisjoni: keskkond, rahvatervis ja toiduohutus. Peamiselt esimene märksõna: keskkond. Tahan rakendada oma erialaseid teadmisi atmosfääriõhu kaitset ja kliimamuutuste ärahoidmist, leevendamist ja nendega kohanemist käsitleva seadusandluse täiendamisel. Olen veendunud, et poliitilistel otsustajatel peab olema teatav asjatundlikkus selles valdkonnas, milles nad otsuseid langetavad. Ainult palgatud-tellitud ekspertidele ei saa loota: asjatundmatu otsustaja teadvusse ei pruugi eksperdi väljendatud mõte lihtsalt jõuda või jõuab sinna moonutatult.

Teiseks tahan muuta Euroopa teadus- ja arendusprojektide rahastamist võrdsemaks. Praegune põhimõte – kohandada töötasu määrad töötaja asukohariigi tavalisele töötasule – ei ole ole õiglane. Tasu peab võimaldama samaväärse töö eest võrdset äraelamist: Soomes on äraelamine kallim kui Eestis, aga keskmine palk veel palju kõrgem. Europrojekt peaks võimaldama maksta eesti töötajale vaid elukalliduse võrra vähem. Olemuselt on arendusprojekt ju mitte minimaalset äraelamist võimaldav humanitaarabi, vaid Euroopa Liidu tellimus selleks, et jõuda teatavate arengueesmärkideni. Praeguse rahastamispoliitika tulemus on ajude äravool hiljuti ühinenud vaesematest Euroopa osadest, seega risti vastu regionaalpoliitilisele vajadusele.