Piirivalvekapten: mereüritustest teavitamine võiks olla kohustuslik

Ametlikes supelrandades vastutavad ohutuse eest vetelpäästjad. Foto: Mihkel Maripuu

Põhja prefektuuri piirivalvekapten leiab, et samamoodi nagu peavad piirivalvele jääle minekust teada andma Peipsi kalurid, võiks merematkade ja –võistluste korraldajail olla kohustus oma üritustest ette teatada.

Politsei-ja piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piiriturvalisuse talituse juht Rene Hartõkainen sõnas, et kuigi korraldajail ei ole otseselt seadustest tulenevaid kohustusi ametit merel toimuvatest üritustest teavitada, oleks see igati soovituslik.

«Kes võistluse korraldab, peab ise endale turvaplaani välja mõtlema. Kuid teavitamine parandab meie tegevust. Kui me teame, mis meie merealal toimub, siis saame vastavalt sellele oma teenistust paremini planeerida,» rääkis Hartõkainen.

Ta lisas, et kui aga ürituste korraldajail oleks kohustus teavitada, siis see lihtsustaks võimalikke päästetöid tunduvalt. Ta ei pidanud võimatuks, et selline ettepanek võiks kunagi ka seadusesse kirjutatud saada. «Samamoodi saadi Peipsi järvele kalameeste kohustus teavitada jääleminekul. Seda varem ei olnud.»

Kui rannikul, Pepsil ja Lämmijärvel on päästetööd politsei- ja piirivalve rida, siis siseveekogudel tegeleb sellega päästeamet. «Meil on küll võimekus olemas, kuid esmase varustusega suudame me kuni 300 meetrit rannast inimesi päästa,» ütles päästeameti ennetusosakonna juhataja Indrek Ints.

Otsustab kohalik omavalitsus

Ka päästeametit ei ole ürituste korraldajail kohustust oma ettevõtmistest teavitada. «Igasuguste avalike ürituste ja spordivõistluste kooskõlastamise korra sätestab kohalik omavalitsus. Kui nemad peavad vajalikuks, et võistlus kohaliku päästeasutusega kooskõlastatakse, siis seda ka tehakse. See on paljus puhtalt võistluse korraldaja südametunnistusel, kas nad kaasavad näiteks kiirabi isegi siis, kui kohalik omavalitsus seda ei nõua. Nad peaksid ise riske hindama,» rääkis Ints.

Siseministeeriumi julgeoleku asekantsler Erki Koort kinnitas täna Kuku raadio «Saatele», et kolm nädalat tagasi andis siseministeerium päästeametile korralduse üle helistada kõik veematkadega seonduvad ettevõtted, et ohutus oleks tagatud ja et inimesed ei satuks ohtu ega kaotaks elu.

Päästeametnike kohalolu sõltub ka ürituste mastaapidest. «Tartu maratonile kaasatakse päästemeeskondi ja meeskondade liikmeid, kes aitavad logistikat ja turvalisust tagada, näiteks kiirabide või transpordiga. Sisend on tulnud aga korraldajate poolt, et nad vajavad sinna professionaale,» ütles Ints.

«Kui on maailmaklassi või võistlusspordi liidu poolt korraldatud võistlus, siis on need asjad väga konkreetselt paigas ja need teenused ostetakse sisse,» lisas ta.

Ka piirivalve on üritusi turvanud ning selleks tuleb ürituse korraldajail kanda kõik kulud.

Laupäevasele Kolga lahel juhtunud süstaõnnetusele jõudis piirivalvurite päästepaat Kundast kohale tunniga, kopter jõudis kohale pisut hiljem, sest teate tulemise ajal oli tal parajasti Kuressaare ambulants-lend.

Ettevõtja: igale teenusele eelneb koolitus

Ristna neemel asuva Paradiisiranna instruktor Palle Kõlar ütles, et veespordikeskuses tähendab igapäevane turvalisus seda, et kõikidele teenustele eelneb koolitus, mis olenevalt teenusest kestab viiest minutist kolme päevani. «Näiteks merebatuudi kasutamisel räägime me viis minutit, et kuidas sinna peale minna, mida seal teha ja kuidas seda ohutult teha. Lohesurfi koolitus käib aga kolm päeva.»

Ristna rannas puudub ametlik vetelpääste, sest seda pole registreeritud supelrannana. «Küll aga oleme korduvalt osutanud jetiga päästeteenust. Kõva tuulega on siin alati mitukümmend surfarit, siis igal suvel tuleb mitu korda minna jetiga appi kaugele mere peal hätta jäänud surfareile,» rääkis Kõlar.

Tõsisemaid õnnetusi veekeskuses juhtunud ei ole, kui mõned kriimustused välja arvata. «Meilt on näiteks Paap Kõlar paberitega rescue-diver ja personalil on kõigil vähemalt baasesmaabikursus läbitud.»

OÜ 360 Kraadi matkakorraldaja Bert Rähni sõnul on meresõitude puhul alati kaasas kogenud ja koolitatud giidid. Sõitudest ja matkadest teavitatakse alati ette ka oma kaaslasi maal, nii et info väljasõitudest on kogu aeg olemas ning vajadusel saab kiirelt abi kutsuda.