Eesti heliloomingu paremikku tutvustav festival Eesti Muusika Päevad (EMP) tähistas tänavu 35. tegevusaastat. Festivali keskmes olid sümfoonilised suurvormid.
Galerii: festivali Eesti Muusika Päevad väisas ka president Ilves
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Festivali avakontserdil kõlas esiettekandes Toivo Tulevi suurejooneline teos «Lamentatsioonid», mille kandsid ette Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester koos solistidega Daniel Reussi dirigeerimisel.
Eesti Muusika Päevadel, mis on üks tähtsamaid uue heliloomingu tellijaid Eestis, oli tänavu kavas veel hulk uusi sümfoonilisi teoseid. Märt-Matis Lille uudisteoses «Põhjanaela paine» astus solistina üles armastatud saami joiguja Wimme, Mirjam Tally «Déjà vu» uues versioonis on solist Islandi harfimängija Gunnhildur Einarsdóttir ning Helena Tulve uudisteoses «Südamaa” klaverile ja orkestrile soleeris meie oma tunnustatud pianist Mihkel Poll. Kolme õhtu peale oli jaotatud Tõnis Kaumanni uudisteose «Three Tails» esiettekanne.
Rahvusooper Estonia jõududega jõudis esiettekandele Margo Kõlari vokaalsümfooniline teos «Läbi varjude oru». Ootusärevust tekitavad Liis Viira heliluuletus «Tähevaikus» sümfooniaorkestrile ning Monika Mattieseni «meng-leng-geleng» lugejale, orkestrile ja live-elektroonikale. Tatjana Kozlova-Johannes on koostöös videokunstnik Tarvo Hanno Varresega EMP-ile loonud teose «Betweenland».
Lõppkontserdil tuli esiettekandele Helena Tulve «Südamaa» klaverile ja orkestrile (solist Mihkel Poll) ning Tõnis Kaumanni mitme õhtu peale jagatud teose «Kolm saba» viimane osa, esiettekandele Eestis tuleb Erkki-Sven Tüüri teos «De profundis», mille eest helilooja pälvis hiljuti riikliku kultuuripreemia. Kontserdi teises pooles kõlas Eesti muusikaklassiku Heino Elleri «Sümfooniline legend». Festivali lõppkontserdil juhatab Eesti rahvusorkestrit Helsingi Linnaorkestri ja ERSO peakülalisdirigent Olari Elts, kes teeb koostööd paljude suurepäraste orkestritega üle maailma. Festivali piduliku lõputseremoonial Tallinna Raekojas kuulutas Ülo Krigul oma mantlipärijaks helilooja Helena Tulve, kes koos Timo Steineriga jätkab Eesti Muusika Päevade juhtimist. Järgmisel aastal toimuvad Eesti Muusika Päevad (EMP) taas aprilli alguses. Kuna 2015. aasta on Eestis kuulutatud muusika-aastaks, on ka Eesti Muusika Päevadel plaanis just muusika-aastale pühendatud projekt «mini-EMP», mis keskendub lastele ja noortele. Üheks nädalavahetuseks antakse Eesti Muusika Päevade korraldus noortele, kes täiskasvanute-mentorite suunamisel koostavad festivali programmi, loovad muusika, kannavad selle ette ja korraldavad ka kogu sündmuse alates praktilisest produktsioonist turunduse ja kommunikatsioonini. Juba mai alguses kuulutatakse välja ideede kogumise Eesti Muusika Päevad 2015 uuele algatusele, mis võimaldab ellu viia vähemalt ühe muusikalise unistuse. Info jõuab huvilisteni Eesti Heliloojate Liidu kodulehe kaudu ning Eesti Muusika Päevade Facebooki lehel. Alates 1979. aastast peetud festivalil Eesti Muusika Päevad saab kuulda eesti heliloojate värskeimat loomingut, kava hõlmab mitmesugustest žanritest tuntud muusikuid ja ühendab eri kunstivorme.