Illusioonid. TUT.

Alguses on ebamugav, pärast aga harjub ära. Nimelt sellega, et publik ei saa jääda teisele poole lava, näitlejad istuvadki keset publikut. Foto: Tartu Uus Teater

Vaataja peab valmis olema, et tal pole võimalik etendust jälgida mugavast anonüümsest publikupositsioonist.

Armastuse võidukäik Tartu Uues Teatris jätkub. Lisaks mõni aeg tagasi esietendunud «Zebrale» on mängukavva lisandunud Vene Teatriga koostöös sündinud «Illusioonid». Moskva lavastaja Pavel Zobnini minimalistlik ja äärmiselt kontseptualistlik lavatükk võimendab maksimumini vene kaasaegse dramaturgi Ivan Võrõpajevi teksti külluslikkust ja ilu.

Kuigi palju räägitakse teatri funktsioonist ühiskondliku ja inimliku peegeldajana, siis vaevalt ootab keegi, et ta teatrisaalis istet võttes ka tegelikult peegliga silmitsi seisab. Tõelise, seinasuuruse peegliga, mis nüüdisaegses teatris niigi kahtlased publiku ja lavaruumi suhted lõplikult sassi ajab. «Illusioonide» vaataja peab aga valmis olema, et tal pole võimalik etendust jälgida mugavast anonüümsest publiku-positsioonist.