Ringkonnakohus vaeb mereääre täisehitamise seaduslikkust

Pirita seltsid ei nõustu sellega, et TOPist linna poole jääv mereäärne ala täis ehitatakse. Foto: Erik Prozes

Sel nädalal hakkab ringkonnakohus arutama Tallinna linnavalitsuse apellatsiooni halduskohtu möödunudaastasele otsusele, mis tunnistas kehtetuks detailplaneeringu, mis nägi ette Pirita olümpiapurjespordikeskusest (TOP) linna poole jäävale mereäärsele alale äri- ja eluhoonete ehitamise.

Linnavolikogu kehtestas mullu kevadel planeeringu, mis näeb TOPi rekonstrueerimise kõrval ette ka merre ehitatava veekeskuse rajamise. Samuti äri- ja eluhoonete ehitamise TOPist linna poole jäävale alale, kus praegu on haljasalade kõrval parklad ja kummiremondi töökoda.

Pirita seltsid kaebasid volikogu otsuse kohtusse ning mullu novembris tühistas halduskohus planeeringu kehtestamise. Tallinna linn kui planeeringu algataja kaebas otsuse edasi ning nüüd hakkab asja arutama ringkonnakohus.

Pirita seltside esindaja Lagle Pareki sõnul on kurb vaadata, kuidas Pirital sotsiaalmaad üksteise järel elamumaadeks muudetakse. «Teine asi on see, et tänu Nõukogude võimule on meil mereäär täis ehitamata. See oli ju piiritsoon, kuhu ei tohtinud ehitada. Ja see on ju praegu nagu kingitus meile kõigile. Me võiksimegi ju rannaääre vabana hoida,» arvas Parek.

TOPi juht Urmas Lind asja pikemalt kommenteerida ei soovinud. «Kohtu istung algab õige pea. Eks siis ole näha, mis sellest asjast saab,» ütles ta vaid. Ka selles, et linnavalitsus muutis möödunud aasta lõpus ootamatult vaidlusaluse planeeringuala kruntide sihtotstarbeid ja aadresse, pole tema sõnul midagi kummalist. «Keegi ju linnavalitsuse korraldust ei vaidlustanud. See tähendab, et kõik olid sellega nõus,» lausus Lind.

«Kohtuprotsessi kulgu nimetatud korraldus ei muuda. Tegemist on maakorraldusliku otsustusega jagada Regati pst 1/3/5 14ks iseseisvaks katastriüksuseks. Ühtlasi määratakse korraldusega nende katastriüksuste aadressid ja sihtotstarbed,» kinnitas ka linnaplaneerimise ameti juriidilise osakonna juhataja Raul Keba.

Pirita seltse esindav staažikas arhitekt ja planeerimisekspert Jüri Lass on teisel arvamusel.
«See linnavalitsuse otsus on ju vastuolus kehtestatud planeeringuga. See muudab seal seatud tingimusi, nii et minu hinnangul on see täiesti õigusvastane. See näitab veelkord seda, kui ebapädev on Tallinna linn oma õiguslikes toimingutes. See on ikka väga hämmastav,» ütles Lass Postimehele.

Kehtestatud planeeringu kõige suurem viga on Lassi sõnul see, et seal puuduvad igasugused kaalutlused ja põhjendused. «Miks just selline hoonestus ja miks just sellises kohas? Ega maaomanikuks olemine ei tähenda ju automaatselt õigust sellele maale ehitada. Kui inimene ostab mingi teise funktsiooniga maa, siis just planeeringumenetluse kaudu peab ta taotlema maa sihtotstarbe muutmist, aga samas linnal pole mingit kohustust seda sihtotstarvet muuta. Linn peaks kaalutlema, kas see on õige ja otstarbekas või mitte,» selgitas ta.