Fotod ja video: Tallinncity jooksutestis annab nõu Roman Fosti

Tallinnas ja Tartus tegutsev jooksuharrastajate rühmatreening FB Jooksmine üks treenereid ja Eesti esimaratoonor Roman Fosti kommenteeris Tallinncity reporteri jooksutehnikat ning märkis, et kui jalalihased on nõrgad, mõjub see kehvasti jooksutehnikale.

Esiti võtab Roman Fostit tehnika (või selle puudumine) naerma.

«Näha on, et jooksutehnikat pole sa väga palju harjutanud. Istuv tehnika, käed on allhoius, puusast on istuv asend, keha loperdab,» alustab Roman end tagasi hoidmata - kuid täpselt nii halastamatult ma tal enda jooksutehnikat kommenteerida palusingi.

«Väga palju vigu on,» jätkab Fosti. «Esiteks tuleks kerelihaseid tugevdada. Lihaseid tugevdada, teha jooksuharjutusi, pealmine reis tugevamaks saada, et jooks toimuks n-ö jooksja all,» õpetab edukas maratoonor.

Kui sellise tehnikaga pikalt edasi treenida, tähendaks see Fosti hinnangul igasugu terviseprobleeme, millega seisavad silmitsi mitmed harrastussportlased. «Tõenäoliselt hakkavad valutama põlved, hüppeliigesed. Kuna jooksid üle kanna, siis see mõjub esimese asjana põlvedele, järgmisena hakkavad valu tegema achilleused, puusad, suure tõenäosusega ka selg - nii et ega see vale tehnika mõjub väga paljudele lihastele.»

Vältida tuleks Fosti sõnul just istuvat tehnikat, aga ka üldist kehahoidu, mis peaks olema konkreetsem ja hoitud. «Ei tohi alla istuda. Käed peaks tooma üles poole rindade juurde, mitte puusanukkide juurde, vaid sünkroonis n-ö rinnanibudeni. Vaade peaks olema 30 meetrit ettepoole ja keha kaks-kolm kraadi ees pool kaldu. Nurk ei tohi tekkida põlvest. Kui joostakse, ei tohi tekkida istuv asend. Puusast edasi toimub liikumine, mida sul ei olnud. See on suur harrastajate viga. Jookstakse, aga puusast ei tulnud edasi, mis tähendab, et samm on palju lühem ja kulutatakse palju rohkem energiat, et edasi liikuda.»

Soovitused, mida Roman jagab, algavad sellest, et esiteks tuleb oma kerelihased tugevamaks saada. «Alustada tuleb kere- ja jalalihastest. Teha staatilisi harjutusi, et ka sisemised lihased tugevaks saada. Teha jooksuharjutusi mõnes ghrpitreenigus. Teha rahulikke jooksusid, sinna sisse lülitada ka vahelduval maastikul jooksusid - mäkke või metsarajal jookse, kus on pehmem pinnas ja kus pöid saab rohkem koormust. Teil on näha, et pöid ja pealmine reis - jalad üldiselt on nõrgad ja kui jalad saavad tugevamaks, muutub ka tehnika paremaks.»