/nginx/o/2013/11/29/2656536t1h8d1a.jpg)
Endine haridusminister, riigikogu liige Jaak Aaviksoo (IRL) pakkus täna Tartus peetud visioonikonverentsil välja idee, et aastaks 2020 võiks ülikoolidest kaotada loengud.
Aaviksoo: klassikalisel kujul loengud võiksid ülikoolidest kaduda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aaviksoo selgitas Postimehele, et tema arvates võiksid loengud kaduda niisugusel kujul, nagu enamus kõrgharidusega inimesi seda praegu teab: minnakse auditooriumisse, saabub õppejõud ja hakkab lugema ning kui ta lõpetab, pakivad tudengid konspektid ja arvutid kokku ning lahkuvad.
«See ei tähenda muidugi seda, et õppejõud peaksid lahkuma ja et seminaridel, aruteludel, grupitöödel ja auditoorsel tööl üldse tähendust ei ole. Aga niisugune klassikaline loeng, kus jagatakse teadmisi, võiks küll lõppeda,» ütles Aaviksoo.
Ta lisas, et suur osa õppematerjalidest on leitavad ka virtuaalruumist ning Aaviksoo hinnangul tulekski teha rohkem iseseisvat tööd nende materjalidega, mille puhul ei ole ilmtingimata vaja suuremat seltskonda ega füüsilist kohalolekut.
Niisugune klassikaline loeng, kus jagatakse teadmisi, võiks küll lõppeda.
Lisaks loengute kaotamise ideele pakkus Aaviksoo konverentsil «Visioon 2032» välja teisegi lennuka idee – nimelt võiksid ülikoolid lõpudiplomi asemel tudengitele garanteerida esimese töökoha.
«See on muidugi natuke revolutsiooniline, kui nüüd praktiliseks minna, aga ma tõesti arvan, et kui praegu inimene tuleb ülikooli sooviga saada mingisugusel alal tööle, siis see on tema jaoks tähtsam eemärk kui see paber,» ütles endine haridusminister.
Sealt edasi tuleb juba elukestev õpe, mille tähtsust Aaviksoo ka rõhutas. «Nii et ülikooli seinte vahelt lahkutakse esimene kord siis, kui on esimest töökohta vaja, aga tullakse sinna jälle ja jälle tagasi.»
Aaviksoo sõnul peaksid ülikoolid tudengitele pakkuma senisest rohkem praktilisi võimalusi.