/nginx/o/2014/04/11/2952692t1h8810.jpg)
Täna lõpeb Tartus NATO Brunssumi ühendväejuhatuse korraldatud konverents Baltic Spring, mille käigus NATO ja Ameerika Ühendriikide Euroopa väejuhatuste ning Läänemere riikide esindajad arutasid muutunud julgeolekuolukorda regioonis.
NATO ja USA väejuhatused arutasid Tartus julgeolekuolukorda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
NATO Brunssumi ühendväejuhatuse ülema kindral Hans-Lothar Domröse sõnul on oluline, et Põhjala riikide kaasamisel valmiks adekvaatne ohuhinnang olukorrale Läänemere piirkonnas, mille põhjal NATO Euroopa liitlasvägede peakorter saaks langetada vajalikud otsused.
NATO Brunssumi ühendväejuhatuse staabiülema asetäitja planeerimisalal kindralmajor Hans van Griensveni sõnul on ohuhinnangud praeguses olukorras muutunud ning NATOl tuleb oma meetmed üle vaadata. «Meie üleandeks on teha vastavasisulised ettepanekud NATO Euroopa liitlasvägede peakorterile, kes peab lõplikud plaanid Põhja-Atlandi Nõukogule otsustamiseks viima,» lisas ta.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste matekeskuses nädal aega kestnud konverentsil osalesid lisaks NATO Brunsumi ühendväejuhatusele, NATO Euroopa liitlasvägede peakorteri, erinevate alliansi väejuhatuste, NATO löögijõu Strike Force, Ühendriikide Euroopa väejuhatuse, Balti riikide, Poola, Norra ning partnerriikide Soome ja Rootsi esindajad. 7.-9. aprillini külastas konverentsi USA Euroopa väejuhatuse strateegia- ja poliitika planeerimise osakonna ülem kindralmajor Randy Kee.
Eile aset leidnud konverentsi akadeemilises osas märkis NATO kaitsekolledži teadur Brooke Windsor-Smith, et president Putinil on oma tegudega õnnestunud muuta kollektiivkaitse NATO jaoks olulisemaks kui kunagi lähiminevikus ning kui seni pidi Afganistanist saama eelseisva Walesi tippkohtumise peateema, siis nüüd on selleks saamas kollektiivkaitse.
Eelmisel aasta sügisel harjutasid NATO liikmes- ja partnerriigid kollektiivkaitset Balti riikides ja Poolas läbi viidud õppuse Steadfast Jazz raames. Õppus testis NATO Brunssumi ühendväejuhatuse võimet juhtida kuni 13 000-mehelist väekontingenti. Kindralmajor van Griensveni sõnul jätkuvad reageerimisjõudude õppused ka aastase valmisoleku perioodi jooksul, et tagada üksuste võime võimaliku ohu korral kiirelt reageerida. NATO reageerimisjõud on kõrge valmisolekuga maa-, mere- ja õhuväe ning eriüksusi koondav väekontingent, mida Põhja-Atlandi Nõukogu võib rakendada sõjaliste ülesannete täitmisel.
Baltic Spring on kord aastas korraldatav kõrgetasemeline väejuhatuste ja liikmesriikide kaitsevägede esindajate vaheline kohtumine, mille eesmärgiks on julgeolekuolukorra hindamine ning muudatuste ettepanekute tegemine. Sel aastal viidi üritus läbi neljandat korda. Sügiseti kohtutakse lisaks väejuhatuste ning Läänemere-äärsete riikide staabiohvitseride tasandil, et arutada detailseid sõjalisi koostööküsimusi.