/nginx/o/2014/04/11/2952656t1hd8f9.jpg)
Ameerika Ühendriikide mõttekoja Cato Instituudi välispoliitika direktor Justin Logan kirjutas, et Washington ei peaks Eestit sõjaolukorras kaitsma lihtsalt sellepärast, et see väikeriik NATOsse kuulub.
Ameerika mõttekoja välispoliitika direktor: Eesti kaitsmine ei tuleks USAle kasuks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Logan kirjutas USA välispoliitika ajakirjas The National Interest, et ainus põhjus, miks Washington võiks Venemaaga Eesti pärast võidelda, tundub põhinevat NATO lepingul.
Ta kirjutas, et riikide usaldatavust hinnatakse nende võimu ja huvide, mitte ammuste lubaduste pärast, viidates NATO-le.
«Kuna keegi Washingtonis ei toetanud võitlemist Ukraina iseseisvuse pärast, kas nad tõesti teeksid seda näiteks Eesti pärast, lihtsalt sellepärast, et viimane on NATO liige?» küsis ta.
Washingtonil on Balti riikides Logani sõnul palju vähem huvisid kui näiteks Ukrainas.
NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen on öelnud intervjuus ajakirjale Foreign Affairs, et ta on sada protsenti kindel, et NATO tugineks viiendal artiklil, kui Eestit peaks rünnatama. Kui temalt küsiti, mida nad selle artikli põhjal siis teeksid, vastas Rasmussen:
«Tegelikult on see osa meie heidutusplaanist, et kunagi ei või teada, mis otsuse me teeme. Meie potentsiaalne vastane ei tea täpselt, kuidas NATO reageeriks. Mitmemõttelisus tugevdab heidutust.»
Logan hoiatas, et Ameerika jaoks on NATO puhul oht, et maailm kaetakse liitlaste kohustustega paikades, kus USAl puudub igasugune huvi, mis oleks aluseks sõja alustamisel.
Ta hoiatas, et ühel hetkel võib NATO bluffidele lõpp tulla ja Ameerika Ühendriikide president võib end leida olukorrast, kus ta on ähvardanud sõjaga kontekstis, kus puudub tõeline huvi, ja kus sõjaga ei oldud kunagi arvestatud või isegi seda kaalutud.