8 küsimust kandidaadile: Randel Länts

Randel Länts Foto: Elmo Riig / Sakala

Postimees küsis Euroopa Parlamenti kandideerijatelt kaheksa küsimust Euroopa Liidu tuleviku ja prioriteetide kohta. Sotsiaaldemokraatide 11 number Randel Länts leiab, et  ei saa rahul olla olukorraga, kus kogu Euroopat puudutavad otsused tehakse peaministrite tasandil suletud uste taga ja kus parimal juhul saame lugeda vaid kokkuleppe komunikeed.

1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistad? Vaata siia: http://www.postimees.ee/2717816/raagi-kaasa-millist-tulevikuteed-euroopale-eelistad-sina

Esimene tee: tagasi põhialuste juurde (mineviku eksimuste parandamine)

Teine tee: mineviku saavutuste kinnistamine (kui see pole katki, ära paranda)

Kolmas tee: julge sammumine tulevikku (teha rohkem ja teha paremini)

Neljas tee: hüpe tulevikku (ainus lahendus on majanduslik ja poliitiline liit)

Viies tee: «rohkem/vähem Euroopat» loogika muutmine (põhimõtteline mõttelaadi vahetus)

Valige variant neist või pakkuge välja oma variant ning põhjendage, miks toetate antud varianti.

Toetan neljandat võimalust ehk siis (majanduslikku) ja poliitilist liitu. Tugev ja ühel häälel rääkiv Euroopa on meiesuguse väikeriigi huvides. Mida enam me suudame integreerida erinevaid poliitikavaldkondi, seda ühtsem kogu liit on.

Isiklikult toetan Euroopa Liidu föderaalset struktuuri. Teisisõnu vajame me Euroopa Liitu, mis toimib. Toimimiseks on aga vaja vaadata üle praegune mehhanism ja otsuste tegemise struktuur. Isiklikult ei ole ma rahul olukorraga, kus kogu Euroopat puudutavad otsused tehakse peaministrite tasandil suletud uste taga ja kus parimal juhul saame lugeda vaid kokkuleppe komunikeed. Samuti pole ma rahul, kui otsuseid mõjutavad rahvusriikide (või nende suurfirmade) huvid. Soovin Euroopa Liitu, kus koos liikmesriikidega on otsuste tegemise juures ka liidu kodanikud.

2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainullt NATOle), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage miks.

Jah, aga ideaalis võiks see olla tihedas koostöös NATOga. Mõistlik oleks vaadata üle kohad, kus üksteist täiendatakse ning vältida mõlema nõrgenemist läbi arutu funktsioonide dubleerimise.

3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks - looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?

Jah, peaks. See aitab vältida omavahelist pisikonkureerimist ning keskundada suurematele nn väliskonkurentidele nagu USA, Jaapan, Hiina, India, Brasiilia. Käibemaks on juba niikuinii harmoniseeritud, tõsi, ette on antud vahemikud.

4. Kas Euroopa Liit peaks muutma oma eelarve struktuuri- näiteks mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama? Kas praegused kulutused on piisavad?

Pigem on olulisem eelarvevahendite kasutamine ja selle efektiivsus. Kindlasti ei tohi kärpida tulevikuinvesteeringuid nagu teadusarendus, innovatsioon, samuti tuleb panna rõhku noorte tööpuudusega võitlemisele. Reformimist vajab ühtne põllumajanduspoliitika, mis peab oluliselt rohkem keskenduma maaeluarengule ning välistama turumoonutusi EL siseturul.

5. Millistes valdkondades näete Euroopa rolli suurendamise vajadust ning millistes võiks see väiksem olla?

Küsimus ei ole rolli suurendamises ega vähendamises, vaid õiges otsustustasandis. Ehk suuri, piiriüleseid otsuseid oleks mõistlik lahendada EL tasandil, riigi asju riiklikul tasandil ning kohalike otsuseid peavad tegema ikka kohalikud inimesed. Sellega väldime mitut aspekti korraga: EL vähendab ülereguleeritust ja sellega kaasnaevat ebaefektiivsust ning omakorda tuleb kodanikele lähemale, andes neile võimaluse oma elu ikka enda nägemist järgi seada.

6. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa käituma Krimmis kriisi kontekstis?

EL peab rääkima ühel häälel. Ikka ja jälle kuuleme, kuidas üks või teine liikmesriik olukorda suhtub ning millest see suhtumine kantud on. EL ühishuvi peab tuginema antud küsimusel oma põhiväärtustele, milleks on heaolu ja stabiilsuse tagamine. Konkreetsetest sammudest toetan pigem printsiipi, et let’s use banks not tanks ehk survestada Venemaad läbi majanduse.

7. Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.

Kui vaadata pilti laiemalt, siis energiaefektiivsus on asi, mille poole ühiselt püüelda. Hõõglambid ja võimsad tolmuimejad on küll kujukad näited jaburast ülereguleerimisest, kuid teisalt on see ka sõnum tootjatele, milline võiks olla nende panus ühtsesse eesmärki. Loomulikult ei peaks see olema ainult ühe kaubaartikli raames, aga üksikud artiklid moodustavad ühel hetkel terviku.

8. Millises valdkonnas näeksid end tegutsemas Brüsselis - mis komisjonis, mis valdkondades?

Valdkondadest oleks ehk põnevamad regionaalpoliitikat puudutavad teemad ning väliskaubandus. Kuigi see ei käi ühegi komisjoni alla, võiks vaatluse alla võtta kogu institutsionaalse toimimise. Olen kindel, et seal on efektiivsemaks toimetamiseks viise ja võimalusi küll. Näiteks võiks muuta EL avalikku teenistust paindlikumaks, vähendama üleregulatsiooni jms.