/nginx/o/2010/06/28/394513t1h4cf9.jpg)
Maanteeameti liiklusekspert Villu Vane tõi tänasel liiklusseminaril välja, et enamik õnnetusi toimub küll põhi- ning tugimaanteedel, kuivõrd seal on ka liiklust rohkem. Samas kasvas eelmisel aastal kõrvalmaanteedel ühesõidukiõnnetuste ja kokkupõrgete arv. Põhjuseks võib Vane sõnul olla see, et kõrvalteedel on liiklusjärelevalve jäänud nõrgemaks.
Eelmisel aastal kasvas ühesõidukiõnnetuste arv võrreldes tunamullusega nii põhimaanteedel, kõrvalmaanteedel kui ka tugimaanteedel. Kokkupõrgete arv kasvas nii kõrvalmaanteedel kui ka tugimaanteedel. «See võib olla tingitud sellest, et järelevalve on nõrgemaks jäänud. Ühesõidukiõnnetus juhtub enamasti seetõttu, et ületatakse lubatud sõidukiirust või sõidetakse teeolude kohta mittevastava kiirusega,» nentis Villu Vane.
Kõrvalmaanteedel on liiklussagedus väike, ent ühesõidukiõnnetusi juhtub isegi rohkem. «Väiksemad teed, vähem järelevalvet. Suurem või teeoludele mittevastav kiirus,» kirjeldas Vane.
Hukkunuid tänavu palju
Tänavu on liiklusõnnetustes hukkunud juba 21 inimest. Mullu oli see arv sama perioodi kohta 7.
2013. aastal hukkus liiklusõnnetustes 81 inimest. 2012. aastal oli see 87 ning 2011 101.
Euroopa Liidus on miljoni elaniku kohta keskmiselt 52 liikluses hukkunut. Eestis on see näitaja 61. Eesti jagab Sloveeniaga 15.-16. kohta. Vane ütles, et liidu eesmärgiks on vähendada 2020. aastaks hukkunute arvu poole võrra, kuid ta kahtles, kas see on Eesti puhul võimalik.