/nginx/o/2010/06/13/385843t1h0040.jpg)
Kogenud matkagiid, Eesti vetele meresüstaga ringi peale teinud Bert Rähni ütles, et tormiga merele minnes tuleb arvestada, et lahesopist väljudes võivad olud drastiliselt muutuda ja meretuul võib väikese meresüsta oma meelevalda võtta.
Matkagiid: meresüstale on meetrinegi laine kõrge
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rähni ei olnud eilse traagilise Kaberneeme süstamaratoni tingimuste ja oludega kursis ega soovinud juhtunut kommenteerida.
Küll aga märkis ta, et oma giididega on neil kindel kokkulepe, et ametliku tormihoiatuse korral jäetakse mereleminek ära. Eilsete ilmastikuolude kohta oli EMHI kodulehel tormihoiatus.
Hukkunuid otsimas käinud Muuga kordoni piirivalvekaatri meeskonna hinnangul oli kohati laine kõrgus 2-4 meetrit, korraldajate andmeil aga palju madalam.
«Oi-oi, 2-4 meetrit on kajaki jaoks ikka väga kõrge laine. Ei tahaks uskudagi, et nii kõrged lained olid,» sõnas Rähni. «Sellise lainega võib vaid väga kogenud sõitja merele minna.» Ta selgitas, et kuna kajak on väga madal sõiduriist, tundub seal juba meetrine lainegi väga kõrge.
Tormiga kajakiga merele minnes on Rähni sõnul kaks suurt riski - esiteks suurem oht laines ümber minna ning teiseks on tugeva tuulega soovitud suuna hoidmine väga raske. «Väsid ära, siis ei suuda enam oma tegevust koordineerida. Laine kõrgus võib süsta ümber viia. Kui midagi juhtub, on üksteise aitamine raskendatud,» loetles giid.
Tema sõnul on üldiselt meresüst väga hea meresõiduriist - stabiilsem kui väikepaat, aga see eeldab sõitjate häid oskusi ja võimeid.
Edelatuul ajab kaldast kaugele
«Merele minnes tuleb alati tähele panna, et kui on maatuul, siis lahesopis on laine väike, aga nii kui kaldast kaugemale jõuad, siis olukord muutub drastiliselt. Seetõttu pead tuulise ilmaga sõitma minnes olema suuteline hindama ette olukorda, mis nurga tagant välja sõites tuleb.»
Rähni lisas, et umbes 16 meetrit sekundis puhuv tuul ei pruugi meresüstale probleeme tekitada, kui marsruut jookseb täiesti kalda ääres. «Kaldatuulega on aga nii, et mida mere poole jõuad, seda kiiremini kannab tuul sind kaugemale ja seda enam jääd meretuule valda.»
Teiseks puhub maatuul päikesega soojendatud veekihi ära mere poole ja vesi läheb kalda ääres väga külmaks.
Praeguses meres on ümberminekul esimene oht alajahtumine. «Praegu on vesi kindlasti alla 10 kraadi. Siin on kümnete minutite küsimus, kui juba alajahtumisega seotud probleemid hakkavad peale,» teadis Rähni.
Eilsel Kaberneeme süstamaratonil hukkus kolm inimest – üheses süstas sõitnud Kaubi Türnpuu ning kaheses süstas sõitnud Maire Ehasalu ja Veiko Ehasalu. Kaubi Türnpuu oli Eesti üks tugevamaid süstasõitjaid.