«Pealtnägija»: Viimsis toimunud korruptsioonihõnguline lammutustöö jättis prokuratuuri külmaks

Viimsi vald lammutab koos Brem Kinnisvarahooldusega aastaid tühjana seisnud tehnokeskuse hoone, mis jäigi lõpuni valmis ehitamata. Foto: Peeter Langovits

«Pealtnägija» uuris, kuidas Viimsi vald maksis peale salapärase ärimehe Toomas Tooli tondilossi lammutamisele, jäägid paigutati Leppneeme muuli täiteks ja siis vald selle sama materjali ise paekivi pähe seitsmekordse hinnaga uuesti ära ostis, üks selles halenaljakas loos on kindel – maksumaksja saab ikka tüssata.

Viimsis Kaluri tee 5 asus kuni mullu sügiseni hoone, mida meedia nimetas valla kõige inetumaks, vahendas ERR Uudised.

Kunagise Kirovi kalurikolhoosi 1980ndatel rajatud, aga lõpetamata jäänud tehnokeskus torkas eriti silma kõrval kerkinud uue spaa, kooli ja kaubanduskeskuse taustal. Ainsad, kes kesklinnast 15 minuti sõidu kaugusel asuvast tondilossist rõõmu tundsid, olid filmimehed – näiteks sai seal möllata ja pauku teha krimisari «Ohtlik lend».

Sestap kajastati laialdaselt, kui ligi 30 aastat seisnud kolemaja oktoobris, vahetult enne valimisi siledaks tehti. Enamus kurikuulsa hoone jäänustest veeti mõne minuti sõidu kaugusele, Leppneeme sadamasse ja valati uue lainemurdja täiteks, mis tundus esmapilgul eriti ökoloogiline ja säästlik. Valimistega võim vallas siiski vahetus – senise IRLi asemel sai võimule Reformierakond ja juba paar kuud hiljem andsid uued mehed muuli ehituse politseisse. Mitte ainult ei kahtlusta nad korruptsiooni, vaid nende sõnul tuleb ehitust sisuliselt otsast alustada.

Eksvallavanema Haldo Oravase sõnul omanikku hoonet lammutama sundida ei saanud, kuna see oli ametlikult pooleliolev ehitis, aga ta nõustus lõpuks kompromissiga, et maja lammutatakse, kui vald seda toetab. Nii kirjutaski Oravas alla lepingutele, millega vald maksis BREMile 7500 eurot hoones asuvate oluliste trasside nihutamise eest ja firmale Purustaja 5000 eurot lammutamise eest. Üllatav detail on, et lepingud vormistati tagantjärgi – BREMi oma kaks nädalat ja Purustaja kuu aega pärast tööde tegelikku algust –, mis viitab, et lammutamisega oli kiire.

Viimsi vallavolikogu uue aseesimehe Märt Vooglaidi arvates on kõige kummalisem see, et enne valimisi tõttab vallavalitsus Toomas Toolile lammutamisel appi, ehkki oleks hoopis võinud jõukat ärimeest survestada. «Ütleme niimoodi, et Toomas Tool tuli sealt kindlasti kasumiga välja nagu alati,» muheles Vooglaid, kellele see on väga harukordne juhtum.

Aga palju huvitavam – ja põhjus, miks «Pealtnägija» seda lugu uuris – on, mis sai edasi. Leppneeme on Viimsi üks olulisem sadam, mille kaudu peetakse sidet valla saartega ja kust käib regulaarliin Pranglile. Paraku oli sadam valesti projekteeritud ja vajas uut lainemurdjat. Kui algul pidi ligi 600 000 eurot maksva ja eurorahade toel rajatava muuli südamik tulema pakivist, siis nüüd otsustati kasutada samu ehitusjääke. Haldo Oravase sõnul oli see lausa geniaalne idee. «See veendumus, et purustatud betoon on parem merevees säilima kui paekivi, oli valdav, sellest palju räägiti, seda kogu aeg korrati,» selgitas ta.

Novembri keskel astus ametisse valla uus juhtkond. Ühe esimese asjana jõudis uue abivallavanema lauale tema eelkäija Endel Lepiku allkirjaga tehtud tööde akt, kus seisis, et muuli paigutati 71 200 euro eest paekivi. Ent uued vallajuhid otsustasid asja kontrollida. Firmalt Raud Ehitus välja nõutud dokumentidest joonistus jahmatav pilt. Selgub, et kui eelmised vallajuhid pakkusid pae asendamist ehitusjääkidega, võttis ehitaja enda tagala kindlustamiseks projekteerijalt kooskõlastuse. 15. oktoobril vastaski projekteerija, et ehitusjääke võib kasutada, aga «seepärast väheneb kapitaalse rajatise kestvuse klass ühe astme võrra». Tavainimesele ei tundu see traagiline, aga sisus on suur vahe.

Alvar Ild selgitas, et kui muul on projekteeritud kaitsma Leppneeme sadama rajatisi tormituulte eest kestvusega sada aastat, siis nüüd klassifitseeritakse rajatist teise klassiga. Seega selle materjali kasutamise juures on rajatise eluiga poole väiksem ehk ainult 50 aastat.

Endine vallajuht Oravas näeb seda kirja enda sõnul esmakordselt. Oravase sõnul oli ta veendunud, et lammutusest pärit materjal on paekivist püsivam. Konkreetselt projektiga tegelenud Endel Lepik keeldus kaamera ette tulemast, aga kinnitas vastupidi, et valla juhtkond, sh Haldo Oravas olid kasutusea vähenemise võimalusega kursis. Lepiku sõnul on säilinud ka vastavasisuline meilivahetus.

Seega keegi luiskab, aga edasi läheb veel kummalisemaks. Teatavasti esitati algul 8. novembril dateeritud ja abivallavanem Lepiku allkirjaga akt, justkui oleks muuli pandud 71 200 euro eest paekivi. Kui kerkis kisa, ilmus nõiaväel välja sama kuupäevaga, samuti Leppiku allkirjaga täiendav akt, kus materjal oli õige, aga hind sama.

Kriitikute sõnul oli kogu tehing absurdne ja kahjulik. Kordame veel: esmalt maksab vald lammutamisele eest kokku 13 000 eurot peale. Lammutaja müüb jäägid edasi muuli ehitajale, teenides veel 10 000 eurot. Ja siis toob abivallavanem sisuliselt oma viimasel tööpäeval tehtud paberi, millega vald ostab need samad ehitusjäägid paekivi pähe 70 000 euroga tagasi. Ehk vald ostis Toomas Tooli tondilossi jäägid, mille eest ta juba maksis, seitsmekordse hinnaga tagasi. Märt Vooglaid on veendunud, et selliseid rumalusi ei tehta niisama.

Uus vallavalitsus tegigi korruptsiooniteate võimaliku omastamise, võltsimise, riigihanke nõuete rikkumise ja mõjuvõimuga kauplemise kohta, aga esmalt politsei ja seejärel prokuratuur keeldusid kriminaalasja algatamisest. Märtsi keskel koostatud keeldumise lõpetab ringkonnaprokurör hoopis manitsusega, et «kriminaalmenetlus ei ole instrument, millega lahendada poliitilisi ega maailmavaatelisi erimeelsusi või aidata kõrvaldada dokumenteerimiskohustuse ebakorrektsest täitmisest tingitud ebaselgusi».

Vooglaid kinnitas aga, et tegu ei ole poliitilise võitlusega. Alvar Ild leiab et midagi on mäda Eesti riigis. «Ma ei tea, milline kuritegu peaks olema, mis kvalifitseeruks kuriteoks,» on ta hämmingus.

Korruptsioonisüüdistused Viimsi vallas, Eesti ühes rikkamas omavalitsuses on pigem reegel kui erand. Võibolla suhtuvad politsei ja prokuratuur viimsilastesse nagu poissi, kes karjus liiga palju kordi – hunt! – ja nende kaebusi ei võeta enam tõsiselt. Aga praegused vallajuhid on enda sõnul silmitsi ainult halbade valikutega. On valida, kas teeselda, nagu midagi poleks juhtunud ja maksta 600 000 muuli eest, mis uue, äsja tellitud ekspertiisi sõnul ei kõlba mitte kuskile. Või kulutada 200 000 – 400 000 eurot rohkem, et saada muul, mis kestab projekti järgi ette nähtud 100 aastat.

Pikematest kommentaaridest «Pealtnägija» kaamera ees keeldusid nii ehitaja kui projekti kureerinud endine abivallavanem. Praegu on tööd muulil peatatud, kuni lepitakse kokku, mida õieti teha. Huvitav on, et Viimsi võimuga seotud kuriteo- ja korruptsioonikaebusi on tulnud kordades rohkem kui näiteks ligi 40 korda suurema valijate arvuga Tallinnast.