Täna Postimehes: uus haridusminister kritiseerib eelmise ministri tehtud reforme

Haridusminister Jevgeni Ossinovski ministeeriumis oma kabinetis Tallinnas Tõnismäel. Foto: Erik Prozes

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski ei taha 11 kuuga Eesti haridussüsteemi põhjalikult muutma hakata, kuid on veendunud, et kõrgharidusreform on tehtud kiirustades ning venekeelsete koolide osalisele eestikeelsele aineõppele üleminek on toimunud valesti nii sunduslikkuse kui ka gümnaasiumist alustamise mõttes.

Teie esimestest intervjuudest paistev hoiak tekitab isegi hirmu. Peaaegu kõik, mida hariduspoliitikas siiani, eriti viimastel aastatel tehtud, ei kõlba kuhugi, kõike tuleb analüüsida ja ümber tegema hakata.

Üldse mitte ei ole niimoodi. Esiteks tuleb alustada sellest, kui palju on sellel valitsusel tegevusaega – vaid 11 kuud.

Seda enam ehmatab, kui annate haridusinimestele ja avalikkusele sõnumi, et kõike tuleb ümber tegema hakata!

Selle ajaga on selge, et suuri põhimõttelisi muudatusi ei jõuaks ka füüsiliselt teha. Ma ei arva, et põhimõtteliselt oleks õige sellises ajalises raamis neid tegema hakata, kuna hariduspoliitilised muudatused on selle omapäraga, et nende mõjusid näeme väga teravalt 10-20 aasta jooksul. Kiirustades tehtavad otsused midagi head kaasa ei too. Riigikogu liikmena olen varasemalt kritiseerinud eelnevat haridusministrit, kuna ta minu hinnangul liialt kiirustas. Näiteks kõrgharidusreformi, mille puhul minu hinnangul ei vaieldud kõiki aspekte lõpuni läbi. Kas või võrreldes kutseõppeseadsusega, mis oli palju pikemalt ette valmistatud ja kogu hariduse avalikkuses ka väga oodatud.

Võib-olla eksin, aga teie haridusministriks saamise oluline motiiv on olnud soov tegeleda vene koolides eestikeelse haridusega ja üldisemalt vene koolide olukorraga. Teie esimestes intervjuudes on ehk liiga keskendutud vene gümnaasiumidele kui tõsised probleemid on hoopis vene põhikoolides. PISA testide tulemused näitavad põhikoolide taset ja seal on näha, et venekeelsed põhikoolid on eesti põhikoolidest oluliselt kehvemad. Ja siin pole tegu eestikeelse aineõppega. Natuke on PISA testide tulemused vene põhikoolides paranema hakanud.

Oluliselt on paranenud. See on hea sõnum, et võrreldes eelmise PISA testiga on vene koolide tulemused hüppeliselt paranenud. Palju rohkem kui eesti koolide tulemused. Kindlasti on oluline sõnum ka see, et Eesti venekeelsete koolide tulemused on oluliselt paremad kui Venemaa koolide tulemused. Teisest küljest ei saa eitada, et vene õppekeelega koolide tulemused on Eesti koolide omadest oluliselt kehvemad. Kooli õppekeele järgi on Eesti haridussüsteemis selge kihistumine, mille põhjused on kõigile suhteliselt ühtemoodi selged. Eesti haridussüsteemis on toimunud õpikäsitluse järkjärguline muutumine. See on tekitanud ka eestikeelses hariduses üksjagu emotsioone. Eks oleme kõik harjunud kunagi õppima nii, et õpetaja on klassi ees, tema teab ja õpilased on objektid, kellele pannakse teadmisi nagu klotse pähe, mille õpilased peavad pärast ette kandma. Pole kahtlust, et selline õpikäsitlus peab muutuma. Tänapäeva maailmas on olulised oskused kindlasti vähem faktipõhised ja eeldavad rohkem loomingulisust, iseseisvat mõtlemist. Eestikeelsed koolid on tänu suuremale täienduskoolituse motivatsioonile uuele käsitlusele kiiremini üle läinud kui venekeelsed koolid.

Loe pikemalt neljapäeval Postimehest või Postimees Plussist!