8 küsimust kandidaadile: Aivar Sõerd

Aivar Sõerd Foto: Peeter Langovits / Postimees

Postimees küsis Euroopa Parlamenti kandideerijatelt kaheksa küsimust Euroopa Liidu tuleviku ja prioriteetide kohta. Reformierakonna kümnes number Aivar Sõerd leiab, et Euroopa Liidu eelarve peaks senisest enam toetama konkurentsivõimet ja reforme.

1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistate? Vaata: http://www.postimees.ee/2717816/raagi-kaasa-millist-tulevikuteed-euroopale-eelistad-sina
 Esimene tee: tagasi põhialuste juurde (mineviku eksimuste parandamine)
     Teine tee: mineviku saavutuste kinnistamine (kui see pole katki, ära paranda)
     Kolmas tee: julge sammumine tulevikku (teha rohkem ja teha paremini)
     Neljas tee: hüpe tulevikku (ainus lahendus on majanduslik ja poliitiline liit)
     Viies tee: «rohkem/vähem Euroopat» loogika muutmine (põhimõtteline mõttelaadi vahetus)

Valige variant neist või pakkuge välja oma variant ning põhjendage, miks toetate antud varianti.

Arusaamisele Euroopa Liidu tuleviku arenguteest vastaks minu hinnangul kõige paremini teine variant, ehk seniste saavutuste kinnistamine. Üksikuid elemente oleks võimalik võtta ka ülejäänud variantidest, aga näiteks esimese variandi puhul ühisrahast loobumine ei ole kindlasti ei Eesti ega ka liidu huvides, samas ühisturu arendamine ja selle kohandamine ning moderniseerimine jällegi vajalik.

Teise variandi ehk esimese eelistuse puhul tuleb tõesti tõdeda, et Euroopa Liit on kas juba ellu viinud või kokku leppinud vajalikes reformides, samas on põhiküsimus just selles, et need ka täismahus rakendataks ja kinnistataks. Näiteks on astutud lausa pretsedendituid samme selleks, et fiskaalreegleid tugevdada, võlakriisi ületada ja liikmesriikide eelarvepoliitikaid paremini koordineerida, aga   põhiküsimus on, et neid kokkuleppeid ka täidetaks. Kui 28st liikmesriigist vaid üksikud täidavad eelarvereegleid ja kokkulepitud fiskaallepet, siis on senisest tugevama majandus- ja rahaliidu saavutamiseks veel palju teha. Kolmandal variandil on ambitsioonikas pealkiri – julgel sammul tulevikku, aga sisulised meetmed küsitavad, kasvõi näiteks Euroopa riigivõlakirja turuletoomine. Iga liikmesriik peab ikka ise vastutama oma võlgade eest.  Neljas variant läheb veel kaugemale, pakkudes välja Euroopa rahandusministeeriumi loomise ja annaks sellele õiguse piiramatult või suurel määral laenu võtta, mis oleks igasuguse ratsionaalse ja majandusliku loogika vastane. Samas pakub see variant suuremat lõimumist välis-, julgeoleku ja kaitsepoliitika alal, mida tuleb toetada. Viienda variandi puhul võib leida positiivseid elemente kodanike suuremal kaasamise osas EL poliitika kujundamisse.    

2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainullt NATOle), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage miks.

Kaitsevaldkonna rahastamine on kriisi tõttu kannatanud, mistõttu on tingimata vaja panustada sellel, et 2% tase SKT suhtes oleks tagatud. Samuti on vajalik NATO ja Euroopa Liidu vastastikune täiendamine, partnerluse tugevdamine ja kaitsealaste planeerimisprotsesside ühtlustamine.  

3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks- looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?

Kaudsete maksude valdkonnas on käibemaks Euroopa Liidus suures osas ühtlustatud. Kehtiv käibemaksudirektiiv ühtlustab maksustamisobjekti, maksubaasi, maksuvabastused, sisendkäibemaksu mahaarvamise ja deklareerimise. Põhiküsimus on hoopis selles, et Euroopa Liidus kehtiv käibemaksuregulatsioon vajab kaasajastamist ja uuendamist tervikuna, kuna see ei ole vastavuses kaasaja teenuste- ja tehnoloogiapõhise majandusega. Euroopa Liidu käibemaksuregulatsioonid on maha jäänud ka ülejäänud maailma maksusüsteemidest ja ei ole vastavuses internetikaubanduse ja digitaalse turu arengutega. Euroopa Liidu liikmesriikidel on suuri probleeme piiriüleste käibemaksupettustega ja niinimetatud karusellpettustega. Käibemaksuregulatsioone on vaja muuta oluliselt ettevõtjasõbralikumaks ja majanduskasvu toetavamaks. Tegeleda tuleb ka maksuprotseduuride ja deklareerimise lihtsustamisega ning üleliigse bürokraatia kaotamisega. Euroopa Parlamendis moodustatakse teadaolevalt nende teemadega tegelemiseks ka eraldi töögrupp.

Otseste maksude ühtlustamine ei ole reaalne ega ka vajalik ega põhjendatud. Aga ka otseste maksude osas tuleb edasi liikuda selles suunas, et lihtsustada nende maksude kogumist ja vähendada üleliigset bürokraatiat. 

4. Kas Euroopa Liit peaks muutma oma eelarve struktuuri- näiteks mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama? Kas praegused kulutused on piisavad?

Euroopa Liidu eelarve peaks senisest enam toetama konkurentsivõimet ja reforme ning keskenduma Euroopa ühistele eesmärkidele ja piiriülestele investeeringutele. Ühtse põllumajanduspoliitika osas tuleb saavutada võrdsete tingimuste seadmine kõikide liikmesriikide põllumeestele.

5. Millistes valdkondades näete Euroopa rolli suurendamise vajadust ning millistes võiks see väiksem olla?

Euroopa Liidu suurem roll peab eelkõige toetama põhiväärtusi, milleks on inimeste kaupade ja teenuste ning kapitali vaba liikumine, samuti on EL rolli suurendamine vajalik välis- ja julgeolekupoliitikas. Tugevdada on vaja EL rolli ka energeetika ja rahanduse valdkonnas. Samas finantsvastutuse hajumist, võõraste võlgade tasumist ja ühisvõlga ei saa olla.

6. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa käituma Krimmi kriisi kontekstis?

Euroopa liidu liidrid peaksid mõistma, et võimalikud majanduslikud kahjud sanktsioonidest ei ole võrreldavad tuleviku suurte kahjudega julgeoleku alal. Suhetes Venemaaga peab Euroopa Liit käituma koordineeritult ja väljenduma ühel häälel. Toetada tuleb Ukraina demokraatlikke ja majanduslikke reforme. EL ja Venemaa sõjaline koostöö tuleb lõpetada. 

7. Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.

Need ei ole üldse tõsiseltvõetavad teemad ja seda enam ei peaks Euroopa Liit selliste asjadega tegelema.

8. Millises valdkonnas näeksite end tegutsemas Brüsselis- mis komisjonis, mis valdkondades?

Esimene eelistus oleks majandus, rahandus ja maksundus. Seega töö Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjonis.