:format(webp)/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
/nginx/o/2012/06/06/1152274t1h5b62.jpg)
Siseministeeriumi kinnitusel näitas möödunud laupäeval Saaremaal lapse surmaga lõppenud õnnetus, et tuleb rohkem panustada merepäästevõimekusse.
Lapse surmaga lõppenud õnnetus paneb merepäästesse panustama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud nädalal juhtus Saaremaal Kõrkvere rannas õnnetus – kaldalt pääses merele triivima paat, laps sees. Hirmunud laps hüppas paadist välja. Kuigi politseinikud, päästjad ja kiirabi kogunesid Kõrkvere rannale, ei saanud paarikraadisesse vette karanud poisikesele keegi neist appi minna, sest neil puudus päästepaat, kirjutas Õhtuleht. Orissaare tuletõrjekomandol pole päästepaati juba mitu aastat.
«Traagiline sündmus Kõrkveres näitas, et peame oma mere- ja veepäästevõimekuse tõstmisesse rohkem panustama, et politsei- ja piirivalveamet, päästeamet ja vabatahtlikud moodustaksid tõhusa ja kiirelt reageeriva võrgustiku,» tunnistas siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus.
Samas tõi ta välja, et Eesti rannikuala on väga suur (koos saartega umbes 3800 km) ja seetõttu ei ole võimalik kogu mereäärset ala varustada ja mehitada vajaliku tehnika ning väljaõppega inimestega.
Seetõttu töötatakse tema sõnul pigem selle nimel, et kaasata ja toetada rohkem vabatahtlikke.
«Täna me vaatame kas ja kuidas oleks meil edaspidi võimalik toetada senisest enam vabatahtlikke merepäästjaid, sealhulgas varustuse soetamisel. Vabatahtluse arendamine aitab muuta ka inimeste käitumist turvalisemaks, sest nii jõuab teadlikkus ohutust käitumisest vahetumalt inimesteni ja see aitab omakorda ennetada õnnetusi,» kinnitas Annus.
Üleriigiliselt teostab mere- ja lennupäästet piirivalve. Saaremaa merepäästevõimekuse kese asub Kuressaare kordonis, kus on olemas tehnika ja väljaõppe saanud inimesed.
«Nagu selgi korral, kasutame lisaks Kuressaare kordonile sageli vabatahtlike merepäästjate abi. Sageli patrullib Läänemerel, sealhulgas ka Saaremaa lähistel piirivalvelaev, et vajadusel hättasattunutele appi tõtata. Erinevatel aegadel baseerub Kuressaares ka piirivalve lennusalga kopter, mis on samuti valmis otsingu- ja päästetöödel reageerima,» kirjeldas Annus.
Merel toimuvate sündmuste korral toetab päästeamet võimaluste piires politsei- ja piirivalveametit, aga päästeameti varustuses olevad veesõidukid ei ole mõeldud kasutamiseks merel, puuduvad näiteks navigatsioonivahendid ja neid ei saa kasutada suurema lainetuse korral. «Õnnetused toimuvad valdavalt halbade ilmastikuolude korral, mis tähendab et iga paadiga ei ole võimalik alati appi minna,» lisas Annus.
Praegu on lepinguliselt kaasatud vabatahtlike merepäästega tegelevate MTÜde arv 17, vabatahtliku merepäästjana tunnustatud isikuid on Eestis 48, koolituse on läbinud kokku 297 inimest.
«Esimese sammu selle nimel, et veel ja selle ääres oleks turvaline, saavad teha inimesed ise. On tähtis, et veekogude ääres nii sisemaal kui rannikul oldaks alati eriti tähelepanelikud ja valvsad nii enda kui teiste ohutu käitumise suhtes,» lisas Annus.
Politseiamet tegeleb hetkel sündmuse analüüsimisega, mis olevat Lääne prefektuuri pressiesindaja Kaja Graki kinnitusel loomulik tegevus. «Iga õnnetus, ükskõik kui traagiline see ka poleks, õpetab midagi,» nentis Grak.