/nginx/o/2014/04/07/2943562t1h0f1e.jpg)
Mitte-eesti päritolu ühiskonnategelastest ja kodanikuaktivistidest koosnev algatusrühm tegi Memorandum 14 nimelise avalduse, mis toetab Eesti suveräänsust ning mõistab hukka kolmandate riikide sekkumise Eesti siseasjadesse.
Eesti venekeelsete ühiskonnategelaste avaldus: me ei vaja kaitset väljaspoolt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kogu vastutusega tahame öelda, et meie sooviks on lahendada kõiki Eesti ühiskonna probleeme koos Eesti Vabariigi seadusliku võimu esindajatega. Me ei vaja kaitset väljaspoolt, me peame lubamatuks kolmandate riikide sekkumist Eesti sisepoliitikasse,» seisab avalduses.
Memorandum 14 algatajad ei toeta separatistlikke meeleolusid ja avaldusi, mida tehakse Eesti venekeelse kogukonna nimel. Algatusrühma sõnul tahab lõviosa kohalikkest venelastest elada vabas ja demokraatlikus Eestis ega vaja «kaitset» mujalt.
«Me tahame elada Eestis, see on meie riik. Muidugi, tänases Eestis on puudujääke, muuhulgas ka venekeelse vähemusega seonduvates küsimustes, kuid neid peab lahendama, pidades põhiseaduslikust korrast kinni,» arvab algatusrühm.
Memorandum 14 allakirjutanute hulgas on ka kodanikuaktivist Aleksander Valdmann, MTÜ Etnoweb asutaja Natalja Kitam, Jelena Katsuba (Avatud Eesti Fond), Igor Kalakauskas (Tallinna Tõnismäe Reaalkool) ja Ivan Lavrentjev (Vabaühenduste Liit EMSL)
Memorandum 14 avalduse täistekst:
Meie, allakirjutanud Eesti elanikud - nii Eesti, kui ka teiste riikide kodanikud, samuti kodakondsuseta püsielanikud - valu ja murega jälgime Ukrainas toimuvat.
Kogu vastutusega tahame öelda, et meie sooviks on lahendada kõiki Eesti ühiskonna probleeme koos Eesti Vabariigi seadusliku võimu esindajatega. Me ei vaja kaitset väljapoolt, me peame lubamatuks kolmandate riikide sekkumist Eesti sisepoliitikasse. Me ei toeta separatistlikke meeleolusid ja avaldusi, mida tehakse Eesti venekeelse kogukonna nimel. Kõiki küsimusi, mis puudutavad meie ühiskonna arengut, kaasa arvatud haridus-, keele- ja kodakondsusepoliitikat, tuleb lahendada lähtudes riigi suveräänsuse põhimõttest.
Sõltumata emakeelest ja rahvusest peab suurem osa siin elavatest inimestest Eestit oma kodumaaks. Meie arvates on suur väärtus see, et kuigi seisame kahel pool ideoloogilist barrikaadi, peame ühiselt oma kohustuseks öelda: meie kodu on iseseisev ja vaba Eesti!