Postimees küsis Euroopa Parlamenti kandideerijatelt kaheksa küsimust Euroopa Liidu tuleviku ja prioriteetide kohta. Eesti Konservatiivse Rahvapartei (EKRE) 12s number Paul Tammert leiab, et EL võiks kehtestada ühtsed miinimumstandardid, mille suurused ei väljenduks mitte numbrites vaid keskkonda arvestavates valemites, sellistes valdkondades nagu: palgad, tervishoid, sotsiaalvaldkond, haridus jne.
8 küsimust kandidaadile: Paul Tammert
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistate? Vaata: http://www.postimees.ee/2717816/raagi-kaasa-millist-tulevikuteed-euroopale-eelistad-sina
Esimene tee: tagasi põhialuste juurde (mineviku eksimuste parandamine)
Teine tee: mineviku saavutuste kinnistamine (kui see pole katki, ära paranda)
Kolmas tee: julge sammumine tulevikku (teha rohkem ja teha paremini)
Neljas tee: hüpe tulevikku (ainus lahendus on majanduslik ja poliitiline liit)
Viies tee: «rohkem/vähem Euroopat» loogika muutmine (põhimõtteline mõttelaadi vahetus)
Valige variant neist või pakkuge välja oma variant ning põhjendage, miks toetate antud varianti.
Minu eelistus antud valikus on viies tee. Nii Eesti kui EL keskseks probleemiks on võimude lahususe põhimõtte rikkumine ja võimu kontsentreerumine täitevvõimu kätte, kel on praktiliselt ainuõigus koostada seaduseelnõusid. Mõlemad parlamendid on sisuliselt muudetud kummitempliks, kusjuures EL Parlament vähemalt võitleb oma õiguste eest ja on ka midagi pisut saavutanud. Viies variant jätab suurimad võimalused liikumiseks võimude lahususe realiseerimise ja kodanikuühiskonna edendamise suunas.
2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainullt NATOle), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage miks.
Arvestades EL riikide enesekesksust ja majanduslike huvide prioriteetsust kõigi muude küsimuste ees ei ole ilmselt EL relvajõud jätkusuutlikud. Seda tõestas ka Balkani (s.h eriti Kosovo) konflikt.
Samas – majandusliku ratsionaalsuse seisukohalt oleks EL ühtse sõjalise jõu moodustamine ainus ratsionaalne variant, sest Euroopa keskosas või Lääne-Euroopa liikmesriikide piiriäärsetel aladel sõjaväeüksuste massiline hoidmine on tänases poliitilises olukorras mõttetu. Selle asemel tuleks sõjaväeosad koondada EL piirialadele idas ja lõunas ning ilmselt oleks ka Prantsusmaa poolt ehitatavate Mistralide üleandmine EL ühtsetele sõjalistele jõududele vägagi ratsionaalne mõte. Ilmselt jäävad aga sellised mõtted veel lähitulevikus soovunelmaks.
3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks- looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?
Arvestades EL riikide poliitiliste ametnike hulgas ilmnevat korrumpeeritust, mille ulatus tõsi küll varieerub riigiti ja pankurite piiritut ahnust, mida pole tänini ükski jõud suutnud piirata, kontrollimisest rääkimata, ei ole võimalik rääkida ühtsest maksusüsteemist enam, kui see on praeguseks saavutatud.
Ühine turg eeldab üldiste tarbimismaksude unifitseerimist, milles on saavutatud suurimat edu. Samas ei ole suudetud aga panna vanimaid liikmesriike loobuma aastakümnete eest saavutatud erandlikest õigustes, mistõttu on ka see ühtlustamispoliitika jäänud poolikuks.
Otsesed maksud on suuresti seotud EL olemusega. Kui me tahame luua vaba ja konkurentsivõimelist majandust, siis tuleb jätta alumistele tasanditele võimalikult suured vabadused, s.h ka õiguse ise otsustada, milliseid makse, kuidas ja millise määraga kogutakse. Minule sobib see variant. Alternatiiv – maksustamisõiguse tsentraliseerimine tähendab ka EL paindliku arengu ja konkurentsivõime langust, sest inimese loodud kord ei suuda mitte kunagi konkureerida isetekkelise korraga.
4. Kas Euroopa Liit peaks muutma oma eelarve struktuuri- näiteks mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama? Kas praegused kulutused on piisavad?
See sõltub valitud poliitikast ja tsentraliseerimise tasemest. Kuna mina eelistan detsentraliseeritud majandus-, sotsiaal- ja halduspoliitikat, siis arvan et ei peaks.
Kui aga oleks võimalik liikuda edasi ühtsete sõjajõudude ja välispoliitika kujundamisel, siis selles valdkonnas ilmselt tuleks.
Praegune variant, kus EL tegeleb mõõdukalt vähemarenenud rajoonide edendamise ja riigipiire ületavate projektide edendamisega on optimaalne. Suurimaks probleemiks on praegu vaid põllumajandustoetused, mida praegu „külvatakse lennukilt“. Neid tuleks praegusest selgelt vähendada ja järelejäänud summasid rakendada sihtotstarbeliselt arengute suunamiseks ja kriisiolukordade maandamiseks, kuid ka see on osutunud ületamatuks ülesandeks, kuna EL iidne eliit (landlords) ei soovi oma mõnusast elust loobuda.
5. Millistes valdkondades näete Euroopa rolli suurendamise vajadust ning millistes võiks see väiksem olla?
Esmajoones ühtne välispoliitika, pangandussüsteemi kontroll ja reguleerimine, kuid mitte ühtset võlakirjade süsteemi, mis võimaldaks taas varjatult tulusid ümber jagada korrumpeerunud seltskonnale. Ühtne kohtusüsteem ei teeks paha, et taastada õigusriigi põhimõtted, mis on Euroopa algkontseptsioon, kuid mille realiseerimisega osa liikmesriike ilmselgelt hakkama ei saa. Ühtne piirvalve- ja tolliteenistus, s.h ka ühtsed õppekavad selles valdkonnas kõikidele liikmesriikidele. Noh, ja muidugi juba eelmainitud ühtsed sõjajõud. IT valdkonnas tuleks kehtestada ühtsed standardid ja keskkonnanõuded.
EL võiks kehtestada ühtsed miinimumstandardid, mille suurused ei väljenduks mitte numbrites vaid keskkonda arvestavates valemites, sellistes valdkondades nagu: palgad, tervishoid, sotsiaalvaldkond, haridus jne.
6. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa käituma Krimmi kriisi kontekstis?
Arvestades ajaloolisi kogemusi, et imperiaalset (deržava) vaimu kandev agressor ei peatu enne, kui tema sõjalised või majanduslikud kaotused on muutunud nii suureks, et ta ei suuda seda enam kanda, pole meile jäänud väga palju võimalusi. Venemaa ekspordivõimalused EL riikidesse tuleb viia miinimumini ja siinsed ettevõtted peavad taaskord orienteeruma uutele turgudele Aasias, Ameerikas ja Aafrikas. Vene turg on küll alati olnud väga kasumlik, kuid ka erakordselt riskantne – seda teavad kõik ettevõtted, kes selle turuga tegelevad. Ja seekord on see risk realiseerunud, mistõttu tuleb leppida kaotustega. Kuid see ongi olnud arengu aluseks – ületada alatasa ilmnevaid probleeme ja väljakutseid.
7. Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.
Antud küsimus viitab eelpool väljatoodud võimude lahususe probleemile. Bürokraatliku aparaadi diktaat on viinud meid absurdsesse olukorda, kus tegeldakse pseudoprobleemidega ja pisiasjades aetakse juuksekarv lõhki, kuid suurtest asjadest vaadake mööda, sest nende lahendamine tähendaks valijate häälte ning isikliku heaolu kaotust.
8. Millises valdkonnas näeksite end tegutsemas Brüsselis- mis komisjonis, mis valdkondades?
Minu esmaseks eesmärgiks Brüsselis oleks Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) likvideerimisprotsessi algatamine ja läbiviimine.
Demokraatliku riigikorralduse ja liberaalse turumajandusega ei ole mitte kuidagi ühildatav organisatsioon, mille moodustamises ei ole maksumaksjatel vähimatki sõnaõigust, kuid organisatsioon ise aga omab piiramatut õigust nõuda maksumaksjatelt ükskõik milliste summade ülekandmist 7 päeva jooksul (Sic!) aegade lõpuni. Sellised õigused olid vaid iidsetel imperaatoritel, kuid need ei ole ühildatavad kaasaegsete ühiskonnakorralduse põhimõtetega. Asja muudab veelgi absurdsemaks see, et ESM’i tegevust ei või ei EL parlament kontrollida ega isegi Euroopa Kohus karistada. ESM’i töötajad on absoluutselt puutumatud (sic!). Sellise pretsedendi loomine on asetanud meie kodanikuvabadused tõsisesse ohtu ja viinud meid arenguteele, mida kirjeldas George Orwell raamatus 1984.
Kuna tunnen olulisemate Euroopa riikide maksu- ja eelarvepoliitikat läbi mitme aastatuhande, siis ei oleks mul raske osaleda ja ennast kehtestada fiskaalpoliitilistes diskussioonides.