8 küsimust kandidaadile: Laine Randjärv

Laine Randjärv. Foto: PP

Postimees küsis Euroopa Parlamenti kandideerijatelt kaheksa küsimust Euroopa Liidu tuleviku ja prioriteetide kohta. Reformierakonna kuues number Laine Randjärv leiab, et maksupoliitika jäägi liikmesriikide siseasjaks, sest tegu on ühe olulisema hoovaga riigielu korraldamisel.

1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistate? Vaata: http://www.postimees.ee/2717816/raagi-kaasa-millist-tulevikuteed-euroopale-eelistad-sina
 Esimene tee: tagasi põhialuste juurde (mineviku eksimuste parandamine)
     Teine tee: mineviku saavutuste kinnistamine (kui see pole katki, ära paranda)
     Kolmas tee: julge sammumine tulevikku (teha rohkem ja teha paremini)
     Neljas tee: hüpe tulevikku (ainus lahendus on majanduslik ja poliitiline liit)
     Viies tee: «rohkem/vähem Euroopat» loogika muutmine (põhimõtteline mõttelaadi vahetus)

Valige variant neist või pakkuge välja oma variant ning põhjendage, miks toetate antud varianti.

Igal variandil on omad plussid ja miinused. Mitte ükski neist pole 100 %-liselt parim. Olen ise varasemalt väljendanud seisukohta, et Euroopa Liit peaks arvestama kõigi osapoolte geograafilisi, kultuurilisi, ajaloolisi jt eripärasid.

Kuid kindlasti ei peaks Euroopa tee olema tagasi minevikku ega ka paigalseis. Valin variandi nr 3. Siin on muuhulgas esiletoodud ka tihedama koostöö vajadust rahvusparlamentidega. Pean seda väga oluliseks, et infovahetus ning koostöö EP ja liikmesriigi valitsuse ning parlamendi vahel oleks mõlemapoolne.

2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainullt NATOle), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage miks.

Euroopa Liit peaks kindlasti tegelema kaitsevaldkonnaga. Oli ju ka üks Euroopa Liidu loomise telgi rahu tagamine ühenduses.

Tänaseks on Euroopa Liit, kus esialgu oli üks peamisi rõhuasetusi majanduslik koostöö, kujunenud oluliselt suuremaks nii riikide kui elanike arvult.  EL on täna laiema kandepinnaga ja mitmete poliitiliste koostöö tegevussuundadega riikide liit, mistõttu ei ole ELil kuidagi võimalik jätta tähelepanuta oma liikmesriikide ning liidu kui terviku julgeolekut.

Kui välisoht ähvardab üht liikmesriiki, ähvardab see kogu liitu. Samas ei peaks EL dubleerima NATO tegevust.

3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks- looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?

Olen seisukohal, et maksupoliitika jäägu liikmesriikide siseasjaks – tegu on siiski ühe olulisema hoovaga riigielu korraldamisel.

Siseriiklik maksupoliitika on oluline osa liikmesriigi suveräänsusest ja oluliseks raamiks ja alustalaks eelarvepoliitika kujundamisel.

Küll aga on teatud ühtlustamised tarbijatele teretulnud, nagu roaming-tasude hinnapiiri määramine seda oli. 

4. Kas Euroopa Liit peaks muutma oma eelarve struktuuri- näiteks mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama? Kas praegused kulutused on piisavad?

Ühiskonna majandus- ning ka sotsiaalne struktuur muutub ajas, sellega peaks kaasas käima ka Euroopa Liidu eelarve. Iga eelarveaasta kohta sõnastatakse prioriteedid ning kulutused kujunevad vastavalt neile.

Näiteks on 2014. aasta prioriteetide seas noorte tööpuuduse vähendamine. Ka mina pean seda üheks suuremaks valupunktiks nii meil kui mujal.

Laias laastus arvan, et Euroopa Liidu eelarvest võiks lõviosa minna investeeringuteks nii erinevates majandusharudes kui regionaalse arengu heaks. Dotatsioonide osakaal eelarves võiks minu silmis tulevikus pigem väheneda.

5. Millistes valdkondades näete Euroopa rolli suurendamise vajadust ning millistes võiks see väiksem olla?

Euroopa Liidu roll on muuta Euroopa riikide omavahelist suhtlemist ning asjaajamist sujuvamaks ning lihtsamaks, võimaldamaks kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumist.

Tänaseks on seda üsna hästi tehtud ning ma ei näe vajadust oluliselt suuremaks sekkumiseks.

Vähem võiks Euroopa Liit teha ülispetsiifilisi igapäevaelu korraldavaid ettekirjutusi, mis kõikidele liikmesriikidele geograafilisest, kultuurilisest vm eripärast sõltuvalt ei sobi – eestlase tervele talupojamõistusele teevad need teinekord ehk naljagi.

6. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa käituma Krimmis kriisi kontekstis?

Euroopa Liit peab võtma Krimmis - ja tervikuna Ukrainas toimuva osas selgelt tauniva hoiaku.

Tänapäevases demokraatlikus ühiskonnas ei saa olla aktsepteeritav olukord, kus üks riik teise territooriumi jõuvõtetega endaga liidab arvestamata riigi territoriaalset terviklikkust.

ELil on võimalik lisaks erinevatele mustadele nimekirjadele rakendada majandussanktsioone, mida minu hinnangul tuleks ka teha. 

7. Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.

Ma arvan, et hõõglambid ja tolmuimejad on näited neist ülispetsiifilistest ettekirjutustest, mille osas võiks öelda, et EL sedasorti tegevus on ilmne ülereguleerimine.

Mingid teemad võiksid alludes tervele talupojamõistusele jääda siiski iga riigi enda korraldada. 

8. Millises valdkonnas näeksite end tegutsemas Brüsselis- mis komisjonis, mis valdkondades?

Usun, et kõige paremini saaksin oma teadmisi ja kogemust rakendada haridus- ja kultuurikomisjonis.

Lisaks loomemajanduse seotud temaatikale, mis EL-is suurt tähelepanu pälvib ning kus Eesti riigil on palju kogemusi, mida jagada ka naabritega, on järjest olulisem mu meelest ka kutsehariduse arendamise ja selle tähtsuse teadvustamisega seonduv.Üks valulikest teemadest EL-is on noorte tööpuudusega võitlemine. Olen seisukohal, et kutsehariduse väärtustamine, reaalsete kutseoskuste andmine võib oluliselt kaasa aidata noorte hõivamisele tööturul.