Tookord tundus, et hakkasime lõpuks mõistma, et oleme midagi maha maganud ja jätnud meie venekeelsed kaasmaalased, nii noored kui vanad, suuresti välja meie ühisest inforuumist ühe teise, vaimu lojaalsust mõjutava ja väärtushinnanguid suunava ainuvalitseva inforuumi meelevalda. Kuid see äratundmine sumbus kiiresti tavapärasesse hädaldamisse, et «raha ei jätku» ja «nagunii ei suuda me midagi teha». Aplombikalt alustatud ETV 2 programmi fookus muutus kiiresti muuks ning venekeelsete sisuliste ja sisukate saadete saatuseks oli suhteliselt kiire lõpp. Me jätkasime vanal, «paralleelmaailmade» kursil, kus eesti- ja venekeelse kogukonna inforuum erineb, ja tundub, et praegu veelgi dramaatilisemalt kui enne. Silmas pidades naabruses toimuvat, on see väga vale ja lühinägelik positsioon.
Ühes vähestest järelejäänud saadetest, ETV 2 venekeelse «Aktuaalse kaamera» saates Venemaa TV-kanalite ärakeelamise ettepanekutest ajendatud diskussioonis jõudsid allakirjutanud arusaamisele, et selle asemel et püüda kasutada mittetoimivaid ja ajutisi lahendusi, oleks targem midagi ette võtta Eesti venekeelse meediaga, eelkõige TV kui peamise meediumiga. Praktiliselt ja jätkusuutlikult.
/nginx/o/2020/12/19/13537572t1h6683.jpg)
/nginx/o/2016/10/12/5949557t1h7d36.jpg)
/nginx/o/2011/12/02/860358t1h892e.jpg)