Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/12/21/6195201t1h4d66.jpg)
/nginx/o/2013/09/03/2008866t1h98b0.jpg)
Ligi pool aastat Indias vangis istunud laevakaitsjad teavad liigagi hästi, mis tähendab saatuse iroonia, sest enamik mehi võeti kinni vahetult enne töölepingu lõppu ja puhkuse algust. Chennais vangla väravate eest kõrvetava päikese käes meeste vabanemist oodates mõtlesin, et ei suuda ilmselt ettegi kujutada, kui raske neil seal olla võis. Päeval, mil nad Puzhali vanglast vabanesid, oli varjus 33 kraadi sooja, päikese käes rohkemgi. Ainuüksi juba sealne kliima on keskmisele eestlasele talumatu. Kui kujutada ette sellises kuumuses vangis istumist ja mõelda, et kodu asub teisel pool maakera, siis valdab ka karmimaid mehi ahastus.
Laevakaitsjad ei mõista enda sõnul siiani, miks nad vanglas viibisid. Kohalikud ajakirjanikud ütlesid mulle, et AdvanForti töötajad oleks pääsenud, kui nad oleks kohe oktoobris piirivalvele altkäemaksu andnud, sest ametnikke on seal kerge ära osta. Üks seletus näibki olevat, et piraadikütid võeti kinni, sest neilt loodeti raha saada. Laev suunati sadamasse ning seda hoiti seal lootuses, et laevakaitsjate tööandja nad rahaga üle valab. Kui seda ei juhtunud, siis polnud nendega muud teha, kui nad justiitssüsteemi hiiglaslikku bürokraatiamasinasse lükata ja lasta teistel ametnikel 35 mehega tegeleda.