/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2008/12/08/102614t1h45df.jpg)
Vikerraadio ajakirjanik Lauri Hussar juhtis tähelepanu, et kui uude riigikokku pääseb vaid neli erakonda, võib see tähendada seda, et president õnnestub 2/3 häälteenamusega juba parlamendis ära valida ning valimiskogu järele ei tekigi vajadust.
Hussar: uus riigikogu võib presidendi ära valida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Seadusemuudatusest, millega korraldatakse ümber kohalikust volikogust presidendi valimiskogusse saadetavate delegaatide valimise süsteem,» rääkides leidis Hussar Vikerraadio saates «Rahva teenrid», et valijameeste kogu on presidendivalimiste seisukohast üle tähtsustatud, president valitakse eelkõige siiski riigikogus.
«Ja kui nüüd räägitakse, et valimiskünnise ületavad märtsis 2011 vaid neli erakonda, siis kui Keskerakond saab 34 või vähem kohta, usun ma, et Reformierakond, IRL ja sotsid suudavad praeguse presidendi taha koonduda ning valida riigikogus 2/3 häälteenamusega presidendi, mida pole varem juhtunud. See on täiesti reaalne stsenaarium, millest pole siiani väga räägitud,» nentis Hussar.
«Kas me sellist eelnõud näeksime, kui Reformierakond ja IRL oleks Tallinnas võimul? Kindlasti mitte, see on Keskerakonnale ärategemise vaimust kantud,» leidis Eesti Ekspressi ajakirjanik Sulev Vedler.
«Kuskil peaks ka olemas olema presidendi otsevalimiste eelnõu, sellega ei minna aga edasi. Ma tahaks hoopis seda näha,» lisas ta.
«Kindlasti peaks edasi minema otsevalimise eelnõuga,» nõustus ka Hussar. «Praegune valijameeste määramise kord on majoritaarse valimissüsteemi iseloomuga, kus võitja võtab kogu koore, Eesti proportsionaalse valimissüsteemi vaim arvestab aga rohkem rahva tahtega ning selles mõttes on seadusemuudatus õigustatud.»