Huvi kaitseliiduga liitumise vastu on kolmekordistunud

Käesoleva aasta esimeses kvartalis on kaitseliiduga avaldanud soovi liituda 587 inimest. Seda on üle kolme korra rohkem kui eelnevates kvartalites. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Tänavuse aasta esimese kolme kuuga on kaitseliiduga liitumise kohta avaldanud soovi 587 inimest, mida on kolm korda enam kui varasemates kvartalites ning vaid 100 inimese võrra vähem kui kogu möödunud aasta jooksul kokku.

Käesoleva aasta jaanuarist märtsi lõpuni on kaitseliitu soovinud astuda 587 inimest. Möödunud aasta 12 kuuga liitus kaitseliiduga kokku 691 inimest, mis teeb mulluseks kvartali keskmiseks pea 173 inimest. Seega on tänavu aasta alguses huvi kaitseliitu astumise vastu kolm korda kasvanud.

587st inimesest 225 oli 31. märtsi seisuga ka vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni liikmeks vastu võetud, ülejäänute vastuvõtmiseks vajalikud protseduurid alles käivad.

Kõige rohkem inimesi on avaldanud soovi liituda Tallinna malevaga (179), järgnevad Saaremaa (80) ja Pärnumaa (72) malevad.

Kaitseliiduga liituda soovijate ja tema tegevust toetavate inimeste hulga suurenemine kinnitavad samuti meie inimeste kõrget kaitsetahet, mida kindlasti arvestab ka potentsiaalne agressor.

Kaitseliidu ülema sõnul näitab suur huvi inimeste kõrget kaitsetahet

«Nagu me ajaloost teame, kasvab kaitseliiduga liitumise aktiivsus alati siis, kui inimesed tunnetavad julgeolekuohtu,» ütles kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili.

«Liitumine kaitseliiduga annab igaühele võimaluse osaleda Eesti kaitsmisel ja oma kodukoha turvalisuse tagamisel. Sestap on arusaadav, et oma riigist ja rahvast hooliv inimene keerulistel aegadel kaitseliiduga liitumist kaalub. Omalt poolt julgustan kõiki häid inimesi seda sammu astuma, kaitseliidus on tegevust igaühele,» märkis kindral Kiili.

«Kaitseliiduga liituda soovijate ja tema tegevust toetavate inimeste hulga suurenemine kinnitavad samuti meie inimeste kõrget kaitsetahet, mida kindlasti arvestab ka potentsiaalne agressor,» lisas kaitseliidu ülem.

Anonüümne 100 000-eurone annetus

Rahva toetus kaitseliidule on avaldunud ka rahalistes annetustes. Nii on selle aasta jooksul kaitseliidule annetatud üle 103 000 euro, sealjuures oli suurim ühekordne annetus 100 000 eurot. Tegemist on eraisikuga, kes oma isikut avaldada ei soovi.

Kaitseliidule annetatud vahendite kasutamise otsustab organisatsiooni keskjuhatus, kui annetaja ei ole teinud sihtannetust, selgitas kaitseliidu avalike suhete osakonna juhataja major Tanel Rütman.

Kaitseliiduga liitumiseks on vaja täita liitumisavaldus, ankeet ja võtta perearsti poolt kaitseliidu seaduse alusel antud tervisetõend ning viia need kaitseliidu malevasse või küberkaitse üksusesse. Kaitseliidu liikmeks vastuvõtmise kohta teeb ettepaneku malevkonna/üksikkompanii juhatus ning otsuse langetab malevapealik.

31. detsembri seisuga oli kaitseliitlasi kokku 14 138. Koos naiskodukaitse, kodutütarde ja noorte kotkastega oli see number veelgi suurem - nimelt 22 882.

1939. aasta lõpul oli kaitseliidus 42 673 liiget, koos eriorganisatsioonidega kuulus tollal kaitseliitu pea 100 000 Eesti kodanikku.