8 küsimust kandidaadile: Igor Gräzin

Igor Gräzin Foto: Toomas Huik

Postimees küsib Euroopa Parlamenti kandideerijatelt kaheksa küsimust Euroopa Liidu tuleviku ja prioriteetide kohta. Reformierakonna neljas number Igor Gräzin leiab, et Euroopa Liidus maksud ühtlustatakse, sest riikide konkurentsi olukord on väga erinev.

1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistate? Vaata: http://www.postimees.ee/2717816/raagi-kaasa-millist-tulevikuteed-euroopale-eelistad-sina
 Esimene tee: tagasi põhialuste juurde (mineviku eksimuste parandamine)
     Teine tee: mineviku saavutuste kinnistamine (kui see pole katki, ära paranda)
     Kolmas tee: julge sammumine tulevikku (teha rohkem ja teha paremini)
     Neljas tee: hüpe tulevikku (ainus lahendus on majanduslik ja poliitiline liit)
     Viies tee: «rohkem/vähem Euroopat» loogika muutmine (põhimõtteline mõttelaadi vahetus)

Valige variant neist või pakkuge välja oma variant ning põhjendage, miks toetate antud varianti.

Nr 2, seniste saavutuste kinnistamine. Aga enne seda vaja määratleda, mis need saavutused on. Näiteks: idapartnerluspoliitika on täielik fiasko, ühtne euroraha - osaline. Kui ta juba on, siis - olgu, aga seda tuleks parandada läbi süsteemi muutmise ja eelarve- ja laenupoliitika reeglite karmistamise. Suurim läbikukkumine on vabaturu järk-järguline asendamine riigikapitalismi, sisuliselt sotsialismi sajandivanuse variandiga. Riigifirmade senine osa poliitikas peab kaduma. Euroopat juhtigu parlamendid, mitte gaasi-, raua- ja põllumajanduskontsernid.

2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainult NATOle), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage miks.

Kaitse on puhtalt NATO asi ja EL ei tohi rahvaid oma kaitsetahtega hullutada - seda ju suurt polegi. Küll aga peaks EL NATO sõjalist aspekti majanduslikult toetama - rakendama majandussanktsioone (ilma liigse jutupuhumiseta!), keelustama strateegiliste kaupadega kauplemise jne. Liigne lobisemine nendel teemadel üksnes lõhub EL ühtsust niipalju kui teda on ja võiks veel olla.

3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks- looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?

Kategooriline - ei. Majandusteooria ütleb, et igal riigil on olemas suhtelised konkurentsi-eelised (kliima, asend vms) ja üks neid eeliseid on tark maksusüsteem. Kui see eelis ära nullitakse, siis nullitakse ära üks konkurentsi-eeliseid. Olen nõus maksusüsteemi ühtlustamisega kohe, kui õnnestub tagada Itaalias sama kliima mis meil. 

4. Kas EL peaks muutma eelarve struktuuri, mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama.  Kas praegused kulutused on piisavad.

Oleneb milleks. Selleks, et Brüsselis kontorit üleval pidada, ametnikke sõidutada, neid sööta ja joota peaks justkui jätkuma. Kui aga liikuda ühtse ja solidaarse majandusruumi poole, siis - vähe. Võrdlus: EL jaotab oma eelarve kaudu ümber 1% SKP-st (s.t. vaesed jäävad vaesteks ja rikkad saavad rikkamateks - Mäo teerist pole ju, taevas hoidku!, mingi rikkus). USA föderaaleelarve jaotab ümber ligi 30%, s.t. California panustab üle veerandi teenitud rahast Arakansasesse, Alabamasse, üleval Maine'i jne., s.t. toimub riigi elatustasemete ja tingimuste tegelik ühtlustamine. Otsuse koht: mida me tahame? EL on ära unustanud selle, et tähtsaim osis kogu süsteemis on INIMENE. Tema tahe, unistused, kapriisid...

5. Millistes valdkondades näete EL rolli suurendamise vajadust, kus see võiks väiksem olla?

Energia sisseost, sest ainult EL saab olla võrdväärne partner Venemaale. Ja teiseks: range kontroll kahe asja üle - (a) eelarvete viimine tasakaalu ja (b) konkurentsi kaitsmine. Neis valdkondades peaks ka EL võim olema senisest oluliselt suurem. Sest enamuse riikide eelarved logisevad igast poldist ja konkrnetsi ei oska riigid ise kaitsta, ei julge seda teha või on selleks liiga korrumpeerunud

6.  Kuidas peab EL käituma Venemaaga Krimmi kriisi kontekstis?

Vt vastuse p. 2.

7.  Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.

Tobedus kuubis. Esiteks, neid seadusi kirjutavad ebakompetentsed inimesed, kes ei tea midagi ei elektrist ega tolmu imemisest.  (Säästulambid ei säästa ei elektrit, loodust, inimeste silmi ega raha.) Teiseks unustavad nad ära, et täiesti tervislik ja ohutu elu on kah väga ohtlik - ta lõpeb alati surmaga. Kolmandaks ajab see naerma ja meenutab aegu, mil NLKP Keskkomitee arutas poodide varustamist niidi ja kääridega. Ainus pluss, mida ma siin näen, on see, et neid norme kirjutavad inimesed ei lõngu mööda tänavaid ringi ega panusta Brüsseli niigi suurde kuritegevusse ja narko-ärisse. Ja neil ei jätku aega tõsiste probleemide untsukeeramiseks. Parem siis tegelgu tõesti vareste kastreerimise ja ränikivist kotlettide tegemisega (Jaan Tatikas juba alustas).

8.  Millistes valdkondades näeksite end tegutsemas - millises komisjonis?

Vt p. 5. Esimene valdkonna-valik oleks energeetika. Teine - eelarve-asjad ja kolmas: uue EL alusdokumendi loomine, mis määratleks EL kompetentsi väikse ja tugevana - vaba turu ja ettevõtluse arendajana. Ja veel - loen tähtsaks sõnavabadust. EL ei tohi olla europropaganda ruupor ja iseenese kiidumasin. Kujuneva ühiskonna tugevnevaks alustalaks on dialoog vabakondadega ja inimestega - dialoog, mida soodustavad uued infotehnoloogiad.