Kalkun: inimesed lihtsalt ei taha abielluda

Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Mari Kalkun Foto: Peeter Langovits

Sotsiaalministeeriumi osakonnajuhataja Mari Kalkuni hinnangul väheneb abiellujate arv pidevalt seetõttu, et inimesed lihtsalt ei taha seda teha ja Eestis pole abiellumiseks ka väliseid stiimuleid.

Mullu jätkas abiellujate arv vähenemist - ametlikult sõlmiti 2009. aastal 5362 abielu, mis on 765 võrra vähem kui aasta varem ja näitab, et abiellujate arv kahaneb pärast vahepealset tippaega taas.

Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Mari Kalkuni jaoks andmed midagi uut ei olnud, tema sõnul on abiellujate arv vähenenud juba 10-15 aastat.

Vahepealne pulmabuum oli tingitud hoopis abiellumisealiseks saanud inimeste arvu tõusust. «Vahepeal oli kümneaastane periood, kus sündis umbes 20 000 inimese ringis, siis aga umbes kümneaastane periood, kus umbes 14 000 inimest. See mõjutab ka abiellumiste arvu, kui me jälgime puhtalt numbrit,» selgitas Kalkun, miks ta vaid numbrite põhjal liialt järeldusi ei teeks.

«Pigem on vaja meil endale teadvustada, et inimesed lihtsalt ei taha abielluda,» sõnas Kalkun. «Abielu puhul annab riik mõlemale osapoolele garantii, et seaduse järgi saab õigusi nõuda, kui lahku minnakse. Vaba kooselu puhul seda garantiid ei ole. Ja inimesed valivad vaba kooselu,» tõdes ta.

Kalkun pidas selle põhjuseks muuhulgas selle, et Eestis pole regulatsioone, mis annaksid abielule vaba kooselu ees eeliseid. «Kõik hüvitised ja muud seadused on indiviidipõhised,
Näiteks Küprosel sünnib 97 protsenti lapsi abieludest. Meil ei sõltu abielust inimese elukvaliteedis midagi – hüvitiste maksmine, sotsiaalkindlustus. Mõnes riigis on näiteks nii, et mees peab tööl käima ja selle kaudu on ka naine kindlustatud. Meil on igaüks ise kindlustatud ja seetõttu meil neid väliseid surveid pole,» selgitas Kalkun.

Seetõttu ei osanud ta kommenteerida ka seda, kas pärast lapse sündi abiellujatel võib selleks olla mingi konkreetne põhjus.

Statistikaameti andmeil oli ühiseid lapsi umbes 30 protsendil abiellunud paaridest, 8 protsendil oli ühiseid lapsi enam kui üks.

Ebastabiilne elu

Kalkuni sõnul oli näiteks nõukogude ajal kindlustunne palju suurem – inimene lõpetas kõrgkooli, suunati töökohale, heal juhul sai ka korteri. See tähendas perekonnale isikliku elu elamist. «Nüüd sellist kindlust pole – kogu aeg otsitakse tööd, otsitakse elukohta, ka paarisuhe on vabam seejuures. Meie elu on ebastabiilsem ja keegi ei tule selle peale, et abielu võiks seda stabiilsemaks muuta,» märkis Kalkun, kelle sõnul on ka mujal Euroopas samamoodi arutletud.

Eestis suureneb ka abiellumisvanus - meestel jõudis keskmine esmaabiellumisiga mullu esimest korda üle 30 eluaasta, naistel oli see 27,6 aastat. Mujal Euroopas on see näitaja suuremgi.