/nginx/o/2013/09/20/2390758t1h234a.jpg)
Riigikogu riigikaitsekomisjon sai esmaspäeval kaitseväe peainspektorilt iga-aastase ülevaate ajateenijate, nende lähedaste ja tegevväelaste pöördumistest ja kaebustest. Naisajateenijatelt ei laekunud eelmisel aastal ühtegi pöördumist ega kaebust.
Naisajateenijatega seotud hirmud osutusid põhjendamatuteks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Praegu kehtiva kaitseväeteenistuse seaduse arutamisel enam kui aasta tagasi oli naiste ajateenistusse lubamisega üleval mitmeid hirme, mis on osutunud põhjendamatuteks,» ütles riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma pärast ülevaate saamist.
Eelmisel aastal asus kaitseväe ajateenistusse 21 naist, neist kaks loobus 90 päeva jooksul ja üks vabastati hiljem arstliku komisjoni otsusega seoses terviseprobleemidega. Seega jätkab praegu ajateenistust 18 naist.
Kaitseväe peainspektor kolonel Viljar Schiff kinnitas riigikaitsekomisjonile, et tagasiside üksuste ülemate poolt on naisajateenijatele olnud positiivne ja probleeme ei ole esinenud.
Ligi aasta tagasi jõustus uus kaitseväeteenistuse seadus, mis ühe muudatusena seadustas naiste vabatahtlikult ajateenistusse astumise. Eesti kodanikest naistel on vabatahtlikult võimalik läbida 8-11-kuuline ajateenistus ja seejärel on neil võimalus teha karjääri tegevteenistuses allohvitseri või ohvitserina.
«Vabatahtlikkus tähendab seda, et naistel on võimalik vabatahtlikult astuda ajateenistusse ja neil on võimalik ka loobuda 90 päeva jooksul, pärast seda on neil kohustus ajateenistus lõpuni läbida,» selgitas Raidma mullu 1. aprillist kehtima hakanud kaitseväeteenistuse seadust.
Raidma märkis, et osa uue seadusega kaasnenud muudatustest tõid kaitseväe peainspektoriteenistusele möödunud aastal tavapärasega võrreldes tööd juurde, kuid enamik muredest oleks peainspektoriteenistuse hinnangul õnnestunud lahendada parema suhtlusega.
Kaitseväe peainspektoriteenistus koosneb kahest inimesest, kes on kaitseväe juhataja otsealluvuses. Peainspektoriteenistus inspekteerib kaitseväe struktuuriüksusi sõjaväelise väljaõppe ja sisekorra kontrollimiseks ning menetleb kaitseväelaste ja ajateenijate teenistusalaseid avaldusi.